alla 55-aastastel soomlastel on rohkem mehi kui naisi. Sellest vanemad vanuserühmades on jälle rohkem naisi kui mehi. Vanuserühmas on 43 200 inimest vanuses 20 kuni 54 aastat mehed, mis on 3,6 protsenti rohkem kui naised. Rahvastikustruktuur on järgmine: lapsed (0-14 aastat): 16,44%; tööealised (15-64 aastat): 62,03% ja eakad (65+ aastat): 21,51%. Sisserändajad moodustavad ligi 7% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitme endise Jugoslaavia rahva esindajad. Soome asus 2017. a jooksul elama 31,797 inimest, mis oli 9% madalam kui eelmine aasta. Kokku kolis Soomest välismaale 16,973 inimest, mis on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Soome
rahvaarvu kasvamise arvelt, kus suremus on langenud ja sündivus enam-vähem languses. Rahvastikukasv maailmas üldiselt on siiski aeglustunud ja arvatavasti hakkab 21.saj teisel poolel langema. Lääne-Euroopa rahvaarvu väike kasv on tingitud peamiselt sisserändest, loomulik sündivus väheneb pidevalt, rahvastik vananeb ja seda suure tõenäosusega uue mentaliteedi tõttu, kus perest on olulisemaks saanud indiviidi heaolu ja eneseteostus. Oluliselt erineb sellest nt Aafrika rahvastikustruktuur, kus noorte osakaal ühiskonnas on suur, vanade osakaal see-eest väga väike ja tööealist elanikkonda napib. 39.Rände uus pööre viimasel üleilmastumisperioodil, selle põhjused. Kolmandat üleilmastumisperioodi iseloomustab rände suurenemine Lääne-Euroopasse ja lääne siirderiikidesse, seda kohaliku tööjõu puudumise ja rahvastiku vananemise tõttu. Lääne-Euroopasse immigreerutakse eelkõige Ida-Euroopast ja Põhja-Aafrikast, Ameerikasse Mehhikost, Indiast, Hiinast,
Euroopa muster: Mõõdukas aga pidev kasv (1962- 15%, 1995- 27%, 2005- 27%; 2008- 29%, 2011- 30,6%) Ühesuunaline otsene seos HR ulatuse ja SKP vahel puudub: Ühed kulutavad oodatavast rohkem (Rootsi, DK, NL, Fr), teised vähem (UK, Saksa, Eesti, USA) Kui SKP väheneb, heaolukulu osakaal suureneb (ilma sisulise HR kasvuta. Nt Eestis 2008 15,7%; 2009 19,8%: 2014 16,3%. Kui majanduskasv otse ei mõjuta?: HR jätkusuutlikkust mõjutavad mitmed tegurid koos: *Rahvastikustruktuur (ülalpeetavuse määr). *Tööturu struktuur (nt. palgatase ja -lõhed, hõivemuster) *Avalikkuse ootused elustandardi ja solidaarsuse osas Seega, heaoluriigi korraldus laiemalt mõjutab: *Sotsiaalkuludelt sotsiaalsetele investeeringutele. *Tihedam seos majandusega. *Innovatsioon on oluline ka sotsiaalpoliitikas (self-care, bio hacking). Need mõjud on universaalsed, kuid mõju tugevus erineb riigiti. Heaolupoliitikate ressursid: Üldmaksud: Tulumaks *(income tax), *progressive vrs
annaabi.ee 
