Rahvastikku iseloomustatakse : rahvaarvu ja rahvastiku jagunemise põhjal ( sugu, vanus, rahvus, liikumine, usutunnistus, linnas või maal elamine , tööhõive , haridus jm.) Demograafia rahvastikuteadus. Kõige täpsema ülavaate annavad olukorrast rahvaloendused. See on andmete kogumine inimese käest küsimise teel. Andmete kogumine on vajalik, et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel majanduse, - sotsiaal, -kultuuripoliitika jm kujundamisel. Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel. Absoluutne loomulik iive on sündimuse ja suremise tagajärjel saadud andmed s.t kui palju
Sissejuhatus Kuigi bipolaarset häiret (varasemalt: maniakaal-depressiivne psühhoos) on korduvalt seostatud vaenuliku käitumisega, on selle seos kuritegevuse/ kriminaalse käitumisega siiani ebakindel. Seega viis Oxfordi ülikooli psühhiaatriaosakond koostöös Rootsis asuva Karolinska instituudiga läbi pikaajalise uurimistöö. See viidi läbi Rootsis elavate bipolaarse häirega inimeste seas. Uurimistöö aluseks kasutati Rootsi rahvastikuregistrit ning haiglate registreid, et leida uurimistöö läbiviimiseks vajalikud inimesed. See tähendab, inimesed, kellel on diagnoositud bipolaarne häire ning seda vähemalt kahel korral, et vältida valepositiivseid tulemusi. Veel võeti aluseks kuritegevuslikud andmed vahemikus 1.jaanuar 1973 kuni 31.detsember 2004 ja sotsiaaldemograafiline informatsioon. Uurimissubjektideks võeti kõik, kes vastasid antud vanuse ja haiglast vabastamise kriteeriumitele
a) tagada valimiste ühetaolisust (igal valijal on üks hääl) ja b) tagada, et valida saavad ainult hääleõiguslikud isikud. Hääleõiguse olemasolu ei sõltu sellest, kas valija on kantud valijate nimekirja või mitte, küll aga selle realiseerimine. 9 ÜHISKONNAÕPETUS 12. klass Valimissüsteemid Olen teatanud riigiasutusele (nt maksuamet, autoregistrikeskus) oma elukoha aadressi, kuid mind pole valijate nimekirja kantud. Miks ma pean eraldi teavitama rahvastikuregistrit? Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistri andmete alusel. Rahvastikuregister on riigi põhiregister. Elukoha määratlemine rahvastikuregistris on vabatahtlik ja see eeldab tõepoolest elukohateate esitamist. Isiku poolt teistele riigiasutustele edastatud andmed elukoha kohta ei kandu automaatselt edasi rahvastikuregistrisse. Kõigil ei ole soovi või ei ole võimalik oma elukohta üheselt määratleda (elukohti võib olla ka rohkem kui üks),
nimekirjast, mida nimetatakse valimi raamiks (sampling frame) ehk valikufreimiks. Valikufreimi kvaliteedist, selle täielikkusest Mis on valikufreim? sõltub valimi kvaliteet. See on nimekiri, mis sisaldab populatsiooni kõiki liikmeid. Valikufreimina kasutatakse näiteks Valikufreim on liikmete nimekiri populatsioonis, millest tehakse rahvastikuregistrit, mingi piirkonna elanike tegelikku nimekirja, valimivõtt. mingi kooli kogu õpilaskonna nimekirja jne. Kui populatsiooni liikmed on nummerdatud ja määratud sobiv valimi maht, siis valimi koostamiseks valitakse nimekirjast liikmeid mõne formaalse juhuslikkuse meetodiga. Näiteks kasutatakse juhuslike arvude tabelit. Sellise tabeli võib koostada EXCEL´i juhuarvude generaatori abil, kasutades funktsiooni RANDBETWEEN
Seni on sama ülesannet täitnud vabatahtlikus korras Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituudi ning ülikoolide töötajad. Nende kohustused ja õigused isikunimekorralduslikes küsimustes ei ole kusagil reglementeeritud, samuti ei ole nende tööd eraldi tasustatud. Riikliku isikunimekomisjoni loomine võimaldaks süstemaatilisemalt isikunimekorraldust edendada. Riigipoolne tugi annaks võimaluse luua või omandada nimekorralduseks vajalikud andmebaasid. Praegu haldab rahvastikuregistrit AS Andmevara, kust nimeandmete omandamine käib üksikutele uurimisasutustele rahalises mõttes ülejõu. 3.3.2 Isikunimede keelsus Eesti eesnimesid jagatakse traditsiooniliselt eestikeelseteks ja võõrkeelseteks. Eestikeelsete hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni, n.o 1) muinaseesti nimed praegusaegsel kujul, 2) tehisnimed, 3) lähisugulaskeeltest pärit nimed, 4) täiesti eesti keeles muganenud laennimed