9.b klass Loomulik iive Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. Sündimuse ja loomuliku juurdekasvu vähenemine Euroopas Kõige märgatavam ja vaieldamatult ka Euroopa tulevikuperspektiivide seisukohast kõige olulisem trend rahvastikuprotsessides on sündimuse pikaajaline langustendents koos suremuse stabiliseerumisega, mille tagajärjel Euroopa elanikkonna loomulik juurdekasv on viimaste kümnendite jooksul väga oluliselt vähenenud. Üks peamisi ELi rahvastiku loomuliku iibe aeglustumise põhjusi on see, et naised saavad varasemast vähem lapsi. Praegu arvatakse, et summaarne sündimuskordaja peaks maailma arenenud piirkondades rahvastiku taastootmiseks ehk rahvaarvu stabiilsena püsimiseks pikema
2. Iseloomusta lühidalt rahvastiku muutumist viimase 2000 aasta jooksul. 3. Millised tagajärjed on demograafilisel plahvatusel ühiskonnale. 4. Milline oli inglise demograafi Thomas Robert Malthuse kõige tuntuim rahvastikuteooria? 5. Millised looduslikud- ja inimtegurid soodustavad asustuse paiknemist? 6. Kuidas arvutatakse rahvastiku tihedust? 7. Millised erinevused on arenenud maade ja arengumaade rahvastikuprotsessides. 8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9. Too välja erinevused arenenud- ja arengumaade rahvastikupoliitikates. 10. Millised on Hiina rahvastikupoliitika (nn ühelapsepoliitika) tagajärjed? 11. Mida hõlmab pereplaneerimine? 12. Mõisted: demograafia, demograafiline plahvatus, inimarengu indeks, rahvastiku vananemine, loomulik iive, loomuliku iibe üldkordaja, rahvastikupoliitika.
Professionaalsuse tagamine eluaseme valdkonnas; Elanike initsiatiivi toetamine oma eluasemesituatsiooni parandamiseks Kohalike omavalitsuste poolt püstitatud elamupoliitika eesmärgid on üldised, puuduvad konkreetsed tegevusplaanid ja reaalsed võimalused plaani elluviimiseks. Vähesed elamuturule sekkumise võtted on suunatud marginaalsetele gruppidele ühiskonnas. Eluasemepoliitika väljaarendamisel on vaja tähelepanu pöörata järgnevale: 1. Eesti rahvastikuprotsessides on viimasel kümnendil toimunud järsud muutused. Varasem elanike arvu kasv nii rände kui ka loomuliku iibe arvel on asendunud rahvaarvu vähenemisega. 2. Säilinud on leibkonna suuruse ja korteri suuruse vaheline mittevastavus (suuremad leibkonnad on surutud väikesesse korterisse, samal ajal on väikeste perede kasutada ülemäära suur elamispind). 3. Rahvastikuprognoos sunnib elamispinna vajaduse arvestamisele hindama vastandlikke momente
Näljahädade vastu otsiti lahendusi ja populaarseks oli aseainete väljatöötamine ja leidmine. 19.saj alguse leid oli teaduslik toitumine. Rumfordi supp 19.saj töötas Rumford välja supi,mis oli väga toitev ja kaloririkas, aga mille tegemiseks kulus kõige vähem raha. Suppi läksid kruup, kuivatatud herned, kartul, sool, vana hapuks läinud õlu(leidis ikak ja alati). Tuli keeta nii kaua, kuni ta paksuks läks. Hakati jagama vangidele ja vaeste supiköökides, armeetoitulustuses. Rahvastikuprotsessides oli oluline areng19.saj ka linnastumine, mis oli selge tendents kogu 19.saj jooksul kogu Euroopas(eriti läänes). Juhtivat rolli mängis Suurbritannia. Ennekõike mõjutas urbaniseerumist tööstuse kasv. UK juhtiva lipulaevana saavutas selle, et 19.saj keskpaigas oli juba 50% elanikkonnast linnastnud ja 20.saj alguseks(1910) 75%. Seda võimaldas kasvav põllumajandustootlikkus.enne 19.saj algust oli Euroopas kaks linna, kus elanikkond oi suurem kui pool mlj - London, Pariis(ja
annaabi.ee 
