hukkunud ning tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 4.Talupoegade sotsiaalne liigitatus Talupojad jagunesid üksteisest varanduslikult ja õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel kadusid alles 16. saj teise poole sõdade ja rahvastikukaotuse tagajärjel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale andameid vastavalt talu suurusele ning kandevõimele. Õiguslik seisund oli adratalupoegadel küll ühesugune kuid jõukusel oli 10-kordne vahe. Suuremates taludes oli kasutusel palju võõrast tööjõudu. Muust talurahvast soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad, kes olid kohustatud kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena ning ise oma maad harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid
- Paneelehituse õitseaeg Muuseumis tutvutakse nii natside kui kommunistide okupatsioonide aegse vägivallapoliitikaga Eestis. Eestist kadusid täielikult juudi, mustlaste, sakslaste ja rootsi vähemusrahvused; küüditamised ja maha laskmised tabasid nii siinseid eestlasi kui venelasi ning eesti rahva ja riigi olemasolu sattus kahtluse alla. Eesti rahvaarv vähenes II maailmasõja tulemusel umbes 300 000 inimese võrra, mida oli üle 25% sõjaeelsest. Selline rahvastikukaotuse osakaal koos sõjategevusele järgnenud terroriga on Euroopas üks suuremaid. Muuseum on ühtlasi mälestusmärgiks neile paljudele, kelle haued on jäljeta. Meie hukkunud on matmata, kuni nende mälestus pole jäädvustatud. Mitte ainult nende mure muljutused, vaid rahva vabadustahe ja kustumatu lootus aitas allasurutud ühiskonnal ent säilitada ning esimesel võimalusel jälle pead tõsta ja jälle oma riiklik iseseisvus taastada. Meie Eesti okupatsiooni
Rahvastik ja asustus 16.-17. saj. Suured rahvastikukaotused sõjad, epideemiad, ikaldused, loodustingimustest tekkinud näljahädad. 1566, 1570-71, 1577, 1580, 1591 taudiaastad. 1583. aastast uue sajandi alguseni rahuperiood, 1590-1595 küll Vene-Rootsi sõda, aga mitte nii suure intensiivsusega. 1558-1583 raske periood rahvastikus. 1600. aastast algav on sisuliselt rahvastiku katastroof, sõjategevus 1600-1625, Altmargi rahu 1629. Lisaks sõjale, 1601-1603 kestab raske rahvastikukaotuse aeg, kõigepealt suured ikaldused, nälg, epideemilised haigused inimestel ja loomadel, suremus suurem 1602-1603. Eesti ala saab toibuma 1625. aastast. 1625-1700 rahuperiood, siiski mööndus 1656-58, puudutas idapoolset ala. 1657. aastal üle-eestiline katk, väga ränk, linnades ülevaade toimuvast, Tallinnas 1657. aasta katku suri ¾ linnast. See periood 1625 ja edasi on kiire arengu periood, demograafilised protsessid, loomulik iive ja mehhaaniline iive e ränne. Uus katastroof
annaabi.ee 
