oma maa tundmine ning suuskade kasutamine üksuste liikumisel andsid soomlastele Punaarmee ees edumaa. Punaarmee ei suutnud kaks kuud Mannerheimi liinist läbi murda. Kuid kui see toimus, kiirustasid soomlased sõlmima vaherahu. Moskva rahulepinguga (13.03.1940a.) jõustusid venelaste 1939.a hilissügisesed nõudmised. Samas soomlased olid näidanud oma tahet riiki vajadusel kaitsta ning olid jäänud iseseisvaks. Rahvastikukaotus Soomes oli kõigest 1,8 % , samal ajal kui Eestis , kus valitses ,,rahu" toimusid sündmused,mida Eesti poliitiline juhtkond oli tahtnud venelastele vastutulemisega ära hoida. Eestis 1939a. oktoobris marssisid baasidesse 25 000 punaarmee sõdurit. Esialgu hoidsid punaarmeelased ja eestlased distantsi, kuid rahu ei olnud pikaks ajaks. Pärast Soomega vaherahu sõlmimist ning kui toimus Prantsusmaa purustamine saksa vägede poolt, alustas Nõukogude Liit oma diplomaatia ajamist Eestiga. 16
Kvaliteedi tagas veel ka järelevalve, pikk õpe meistriks. Meister oli oma ala professionaal. Õpipoisssellmeister. Tsunft oli käsitööline ettevõte, kus üks inimene tegi toote ise otsast lõpuni valmis. Tsunftis olid suhted perekondlikud. Üleminekul manufaktuurtööstusele tekkisid endistest meistritest ja sellidest omanikud ja palgatöölised, kus kadusid soojad suhted. Lagunemise põhjuseks olid ärivaim ja kasuminälg. 14 saj tabas must katk arenenumaid piirkondi. Tohutu rahvastikukaotus. Lünk elukorralduses. Võis olla eelduseks tsunftisüsteemi lagunemisele. Manufaktuurid kujutasid endast senisega võrreldes suurettevõtteid. Tehti ikka käsitsi. Palju töölisi. Töö jaotus. Lood valdkondades, kus oli vajalik masstoodang. Riidetööstused. Loodi ka spetsiifilistes valdkondades. Näiteks Eestis Hiiumaal Hüti klaaskoda 1628. Narvas vase ja saeveski 1650. Tallinnas paberiveski 1664. manufaktuur oli ka vaesemates perekondades, kus töötasid pärisorjad
3.1940 NL loobus Terijoki valitsusest ja oli nõus rahulepinguga, kuna kartis demokraatlike Lääneriikide sekkumist. Rahu tingimused: Hanko-neeme rentimine NL baasiks 30 aastaks, Soome kaotas Karjala kannase ja Laadoga-Karjala (sh Viiburi, mis oli suuruselt Soome II linn), Soome lahe saared, Salla regiooni ja Petsamo: Soome kaotas 11% pindalast ja Karjalast evakueerus 430 000 põgenikku. Soomlasi (3,7 miljonit) langes 26 000, haavata sai 45 000, tsiviilelanikkonna kaotused 892 surnut, rahvastikukaotus 1,8 %. Vaherahu aeg Vaherahu aeg 13.3.1940-25.6.1941: toiduainete puudus ja NL surve ja kasvav välispoliitiline isoleeritus. Soome riigikaitse tugevdamine ja liitlaste otsimine NL vastu. August: nõustumine saksa sõdurite läbisõiduõigusega (Põhja-Soomest Norrasse) ja relvastuse (hiljem ka teravilja) saamine Saksamaalt. Algas Soome-Saksamaa sõjaline koostöö Lapimaal. 22.6.1940 Hitler ründas NL´i ja kuulutas, et soomlases sõdivad Saksamaa kõrval. Jätkusõda (25.6
annaabi.ee 
