docstxt/131851718640463.txt
I MAAILMA RAHVASTIK Kordamisküsimused, 10. kl 1. Miks on vaja teada rahvastikuandmeid? Millistes eluvaldkondades on see vajalik? 2. Iseloomusta lühidalt rahvastiku muutumist viimase 2000 aasta jooksul. 3. Millised tagajärjed on demograafilisel plahvatusel ühiskonnale. 4. Milline oli inglise demograafi Thomas Robert Malthuse kõige tuntuim rahvastikuteooria? 5. Millised looduslikud- ja inimtegurid soodustavad asustuse paiknemist? 6. Kuidas arvutatakse rahvastiku tihedust? 7
linnu ehitada. Selle tarvis rajati piki järske mäenõlvu terrassid, mida niisutati mägiojadest. See võimaldas kasvatada vilja ja pidada loomi, et ära toita kõik linnade elanikud. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Kirjutamise asemel kasutasid nad kipusid jämeda peanööri küljes rippuvaid peenemaid sõlmnööre. Niimoodi jäädvustati ajaloosündmusi, seadusi, kullavarude suurust, rahvastikuandmeid jm teavet. 13 Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Villa ja liha saamiseks
sooviks rahvaarvu ruurendamist ohjeldada, kuid Euroopa on mures väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive- elussündide ja surmade vahe. Kõige usaldusväärsem rahvaarvu mõõtmiseks on rahvaloedus. Rahvaloedusi korraldatakse iga kümne aasta tagant kui aasta lõppeb nulli või viiega. Loendusi korraldavad riikide statistikaametid, mis koguvad rahvastikuandmeid ka loendustevahelisel ajal levitavad rahvastiku kohta informatsiooni. b. Kirjelda ja analüüsi ilmakaardi põhjal Euroopa ilma. c. Kaardi tundmine 3. a. Demograafiline üleminek. Demograafilise ülemineku etapid Demograafiline üleminek algab suremuse pöördumatu vähenemisega, millele mõne aja pärast järgneb ka sündimuse vähenemine. Need muutused toimuvad enamasti koos ühiskonna arengugaja selle mõjuga
Hästi on teada, et ka meie igapäevane ajaarvamine on saanud alguse rahvaloendusest. Piiblist on võimalik lugeda selle korralduse kohta, kui Augustuse poolt korraldatud rahvaloendusel üles kõik mehed oma sünnilinnas, kusjuures koos perepeaga kirjutati üles ka tema pereliikmed. Esimene kaasaegne rahvaloendus toimus 1666. aastal Kanadas. Eestis, nagu ka mujal maailmas, algas statistika mitmesuguste andmete kogumisest. Säilinud on põllumajandusandmeid sisaldavad vakuraamatud, rahvastikuandmeid sisaldavad kirikute meetrikaraamatud, linnamajandust kajastavad mitmesugused protokollid ja aruanded. Kuna Eestit on valitsenud eri riikidest ja kultuuridest pärit valitsejad, siis ei kujunenud siin välja ka ühtset andmete esitamise tava ja kultuuri. Mingis mõttes võib küll Eesti rahvastikustatistika alguseks lugeda kirikuraamatuid, mida siin samuti kui mujal Rootsi valdustes hakati 17. Sajandil pidama.
annaabi.ee 
