Tegutsema hakkas ka lähiajaloo kateeder, hiljem muudeti kateedrid õppetoolideks, veelgi hiljem kujunesid neist osakonnad. Loodi juurde arhiivinduse õppetool. Teisenesid ka uurijate uurimisteemad – suurem tähelepanu lähiajaloole, fookus siiski veel Eesti vabariigi ajalool (repressioonid, julgeoleku organite tegevus jms). Lähiajaloo uurimisega hakkavad tegelema ka need ajaloolased, kes varem tegelesid vanema perioodiga (üldajaloo kateedri juhataja prof Herbert Ligi, varasemalt uurinud rahvastikuajalugu, talurahva koormisi jms; üleminekuperioodi puhul hakkab ühena esimestest uurima nõukogudeaegseid küüditamisi). Need, kes varem tegelesid parteiajaloo jms pidid kohanema ja hakkama nüüdset uut ajalugu kirjutama. Neid inimesi väga palju polnud, kes oleksid olnud ka produktiivsed ajaloolased – üks sellistest oli näiteks Olaf Kuuli. Väga jõuliselt avardusid ajaloolaste publitseerimisvõimalused. Tähtis murrang, sest artikli avaldamine oli muidu üsna keeruline
19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses, pearahamaksu maksmiseks vaja teada maksukohuslaste arvu (ainult mehed, talupojad, linnaelanikest madalam kiht), 1782. esimene loendus; kirikumeetrikad (kõik kiriklikud talitused, ristimine, laulatamine ja matus – esmakordselt saab uurida rahvastiku loomulikku liikumist) ja personaalraamatud (koguduse liikmete nimekirjad), pidamisega tegeles luterlik kirikuõpetaja.
Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas.
annaabi.ee 
