· pühamu sinto (jinja shinto) - See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · sekti sinto (kyha shint) - Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · rahvasinto (minkan shint) - levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. - riigishinto (Meiji ajal, 1868-1946). Kuigi keiser Hirohito ütles 1946 USA survel jumalastaatusest lahti, on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht sintoistlikus rituaalis, mis jaapani rahvast sümboolselt ühendab. · Sintoismi praktika seisneb kamide (jumaluste, jumalate, loodusvaimude, vaimude)
ühiskonna põhiväärtused. Torii pühapaikade juures olevad väravad, sinto sümbol. Sinto traditsioon kujundatai välja jaapanlaste poolt. Põhjuseks olid suured välismõjud: hiina. Jaapanis tekkis vajadus oma defineerimise järele. Sinto traditsioon jaguneb neljaks: - keisrikoja sinto perejumalate austamine, ei ole teistele avatud. Keisrit on peetud jumalikuks, ta on päikesejumala järeltulija; - pühamu sinto - sekti sinto - rahvasinto riigisinto Shimenawa püha köis, osutab pühale territooriumile; Fuji pühapaik; Izanami & Izanagi - Amaterasu Jaapani pühakiri. Sintodel on pühamud, mitte templid. Jaapanlased võivad olla mitut usku korraga. 11. detsember 2007 Uued usundid - uususundid, uued usuliikumised, sektid, lahkusud, kultused; Uuteks liikumisteks loetakse neid religioone, mis on tekkinud 19. sajandil; teiseks tõlgendatakse uuteks pärast II maailmasõda tekkinud; 1960.-1970.aastad kultuurimurrang
millestki lahti öelda, et kulgeda veel dünaamilisemalt. Ei ole kindlalt lõppu, saavutatavat kohta/asja. Ideaal kohalolu antud ajahetkes, meele korrastamine Tänapäeva Jaapani traditsioonid on ka tihedalt seotud vana kami usuga. Teoses ,,Kojiki" on kirjas Jaapani tekkelugu: maailma loovad vend ja õde Izanami ja Iznagi vend maapealse ja õde teispoolsuse valitseja. Erinevad riigisinto ja rahvasinto, mis on külade ja kogukondade ümber kujunenud kohalik rahvausund. Shinto Jaapanis Budism paneb suuremat rõhku õnnele pärast surma. Sintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist. Seega enamik jaapanlasi järgivad nii budismi kui ka sintoismi eluajal sintoismi ja enne surma budismi. Sintoismi tähendus on ,,päikese allikas" ja seepärast kutsutakse ka Jaapanit tõusva päikese maaks. Sintoism on Jaapani ajalooline rahvausund, mis kuni II maailmasõjani oli ka riigiusund