Köhides või nuusates levitavad nakatunud inimesed viirust edasi. Nakkuse võib saada ka pindadelt, kuhu viirused on haigelt inimeselt sattunud. Inimene võib ühe hooaja jooksul nakatuda kahe eri viirusega: tavalise sesoonse ja H1N1- tüve gripiviirusega. Gripiviirust levitab nakatunud inimene 1 päev enne ja kuni 56 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Seetõttu ei tohiks grippi haigestunud inimene isegi siis, kui ta end väga haigena ei tunne, tööle, kooli ega teistesse rahvarohketesse kohtadesse minna. Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, seetõttu on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik.
pärineb Taani dominiiklaste algusaastaid kirjeldavast kroonikast: "Vennad asutasid Tallinna konvendi kahel korral. Esmalt kuulsusrikka valitseja isand Valdemari, Taani kuninga palvel, kes allutas eestlased mõõgaga oma valitemisele. Vennad saadeti Tallinna suurde linnusesse Issanda aastal 1229, kus nad kaitsekraavi kõrvale väikesest linnusest põhja poole ehitasid kiriku ning teised kloostrihooned." Mungad eelistasid üldreeglina tegutseda linnades, rajades oma konvente sageli rahvarohketesse ja mitte liiga elitaarsetesse linnaosadesse. Kuna konvent rajati Toompeale, on võimalik, et all-linn oli tol hetkel asustamata, liiga hõredalt asustatud, või taanlaste vallutuse tõttu hüljatud elanikud võitluses surma saanud, või pärast sõda mingil põhjusel Toompeale elama jäänud. Arvestades tsiteeritud kroonika esialgse versiooni puudumist ning analüüsides hilisemaid ärakirju, samuti tollal Läänemere-piirkonnas valitsenud poliitilist olukorda, ei saa
Vennad tegelesid laialdaselt misjonitööga ja edendasid haridust oma ülikoolides Bolognas, Kölnis, Oxfordis jm. Tohutu panuse katoliikliku teoloogia ja filosoofia arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja Meister Eckhart. Ka ehituskunstis etendasid dominiiklased märkimisväärset osa. Kirikud ehitati suured, et võimalikult palju inimesi mahuks jutlust kuulama.Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid rajati 1220. aastate lõpul 1230
annaabi.ee 
