Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel 4. Hispaania kodusõda 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. Omavahel olid vastaseisus: Rahvarindevalitsus (toetasid NL, vabataht.) ---- Rahvuslik kaitse (toet. Saksa ja Itaalia) 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandžuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale?
harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse ning moodustasid rahvarindevalitsus, suutsid ära hoida parempoolsete erakondade võimuletuleku. Kehtestas töötu abiraha, tasulise puhkuse, lühema tööpäeva. (oli vana demokraatlik riik) Inglismaa- majanduskriis nii väga ei tabanud, seda tänu oma kolooniatele. Delaveeris oma naela, pani ujuvale kursile kulla alla. Põllumajandusseadusi vedas sisse kolooniatest.( Meie talunikke tabas hinnalangus väga rangalt(põllumajandushindade langus)) Inglismaa vedas vilja aga sisse, seega tuli see talle kasuks.
Ei saavutanud nii suurt vastukaja kui rahvarinde platvorm. Rahvarinde taktika II hääletusvoorus: häälte koondamine. Valimisringkonnas kõige enam hääli saanud rahvarinde kandidaadile. Tulemuseks Rahvarinde absoluutne valimisvõit (396 kohta paremäärmuslaste ja konservatiivsete 236 vastu). Sotsdemokraatidest sai suurim partei. Radikaalid kaotasid, kommunistid said kohti juurde. Tulemuseks: sotside ja radikaalide rahvarindevalitsus. Kommunistide kannapööre: nad keeldusid Moskva käsul minemast ,,kodanlik- revisionistlikku" valitsusse. Surve avaldamine väljastpoolt. Inimestel olid valitsuse suhtes suured ootused ja lootused: oodati sotsiaalseid reforme ja klassilõhede tasandamist. Eesmärgiks solidaarsus. I Rahvarinde valitsus (1936-37): peaminister sotsialist Leon Blum (kominterni vastane lahke idealist), kes soovis ühendada ühiskondliku
annaabi.ee 
