Indeks Kõige rohkem globaliseerunud riikide välja selgitamiseks, poliitiline, tehniline, personal ja majandus Rahvastik Rahvaarvu kasv Praegu Põhja riikides peatunud, Lõunas meeletu Minevikus Kasv oli aeglane ja ühtlane Kiire kasvu algus ja põhjus 1850, industriaalühiskond Kasv erinevates maailmajagudes Aasias väga suur, Aafrikas suur, mujal peatunud Rahvarikkamad riigid India, Hiina Rahvastiku paiknemine Tihedalt asustatud piirkonnad Põhja poolkera Hõredalt asustatud piirkonnad Antarktika, Venemaa põhja osa, Aafrika Keskmine tihedus 42 in/km2 Tiheduse arvutamine inimeste arv/ruutkilomeetrid Mõjutavad inimtegurid arstiabi, töökohad, hinnad Mõjutavad loodustegurid kliima, reljeef, toit, veekogud Iibe sünnid-surmad/elanike arv x1000
· Simmel'i ,,uus inimtüüp"; · linnaökoloogiline lähenemine; · L.Wirth'i urbanism kui eriline linlik elamisviis; · sotsio-ruumiline segregatsioon; · eeslinnastumine e suburbaniseerumine; · taaselustumine (gentrification) - kuidas toimub: nõudlusest ja pakkumisest lähtuvad seletused. II osa · Megalinnad, ehk hiidlinnad. Megalinnade probleemid Megalinnad ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). Megalinnade probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine (Valglinnastumine on suurlinnade planeerimata, kiire ja laienev kasv, mis tekitab tihti laiu alasid hõlmavaid äärelinnu, sealhulgas aedlinnu. Selle tekkepõhjus on linnaala laienemine elanike arvu suurenemisest kiiremini.), linnakeskuste taaselustamine, keskkonnaprobleemid. · Globaallinnad (S. Sassen)
o koos meelelahutusega. Kaubanduskeskused: passiivsed tarbijad vs aktiivsed kodanikud. „Mereäärne elustiil“ (‘waterfront lifestyle’) Elustiili müümine Kohalikud ostutänavad: esteetika, kollektiivne mälu, sotsiaalse interaktsiooni traditsioonilised vormid = > kohalik identiteet ja kuuluvustunne. Megalinnad (ehk hiidlinnad) ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine, linnakeskuste taaselavdamine, keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn New York, London ja Hong Kong: privileegitud positsioon kapitali, informatsiooni ja inimeste rahvusvahelistes võrgustikutes
Kõige rohkem KOV Harjumaal 23 ja vähem Hiiumaal 4. Valdade hulk on aja jooksul pidevalt vähenenud, seega on vallad samaaegselt muutnud suuremaks. Kui vallad praegusel Eesti territooriumil 19.sajandi algul moodustati, oli nende hulk umbes 1 000, sajand hiljem ligikaudu 400. 1940.a. oli valdade hulk kahanenud umbes 250. Mõned erandid (väikesaared) välja jätta, ei ole valdade pindalas väga suuri kõikumisi. Elanikkonna järgi hõlmaks keskmine vald umbes 2500 inimest. Rahvarikkamad vallad asuvad Tallinna ümbruses – 8000-10000 elanikku, vastandeid tuleb jällegi otsida väikesaartelt, kus elanikke arv on 100 juures. Kõige rohkem valimisõiguslikke elanikke Nt 2005. aasta KOV valimistel oli valdadest Türi vallas 9161, järgnes Viimsi vald 8802. Kõige vähem valimisõiguslikke elanikke Ruhnu vallas 77 (valimas käis 63), järgnes Piirissaare vald 105 (89). Kõige vähem valimisõiguslikke elanikke Pärnumaal oli Lavassaare vallas 439,
annaabi.ee 
