Meeste särgi omapärasus on selles, et kaeluse nööpimiskoht on mitte keskel, vaid vasakul- kosovorotka. Harvem tehti nööpimiskoht ka paremale. Rahvariietus täidab alati kindlat funktsiooni- ta peab olema: • praktiline • kergesti hooldatav • esteetiliselt vastivõetav Euroopalik riietusstiil hakkas Venemaal levima 1700 a. , kui Peeter esimese käsuga olid kõik ( peale talupoegade ja kirikuteenijate) kohustatud kandma euroopa stiilis kostüümi. See avaldas mõju ka rahvariietele. Linnas hakkas see riietusstiil levima väga ruttu, kuid maal jäädi enesele truuks ja kanti rahvariideid edasi. Ülariided • Kaftan • Zipun (riidest õmmeldud pikem mantel) • Šuba ( kasukas) • Tulup ( samuti kasukas, kuid pikem) Naised kandsid ka šuba/t ehk kasukat. Suvel kanti maal jalas viiske(lapti) ja ka saapaid ( sapogi) Talvel ag kanti vilte ( valenki). Rahvas suhtus jalanõudesse lugupidavalt. Viltidest on kirjutatud laul – “ Valenki”.
Nende tegevus tõi esile kirjamehi, kes tegelesid tõlkimisega ja kirjutasid ka algupäraseid tekste, mis levisid kogudustes käsikirjadena. Vennastekoguduste negatiivseks jooneks on Eesti kultuuriloo seisukohalt peetud liikumises esinenud vaenulikkust nii endise rahvausu (ohvrikohtade hävitamine) kui ka ilmaliku elu vastu üldse, kaasa arvatud rahvakultuuri ilmingud. Põlguse ja keeldude alla sattusid rahvalaulud ja muusika, rääkimata rahvatantsust, otsene hävitamine sai osaks rahvariietele ja ehetele, torupillidele ja kanneldele. Hernhuutlik kirjasõna Hernhuutlus oli oma tegevuses asetanud rõhu koguduse osalusele, vendade preesterlusele, sagedastele kokkutulekutele, koguduseliikmete vastastikusele abistamisele ja õpetamisele, ,,hingehoiule", millega koosolekul käis kaasas meeleliigutus (nutmine, värisemine jne.) Koguduse kokkutulekul oli tähtis osa laulul ja liturgilisel jumalateenistusel. Aastal 1741 ilmunud lauluraamatus oli 1300 laulu, hiljem juba 1350 (need nn
Linti kantakse paremalt õlalt üle fraki vesti rinnaesise vasakule, nii et orden ise jääks kuue hõlma alt välja paistma. · Ordeni täht on vasakul kuuehõlmal rinnataskust allpool. · Korraga võib kanda kuni nelja rinnatähte, kuid praktikas soovitatakse siiski vähema arvu tähtedega piirduda. · Täht, mille linti kantakse, on paigutatud esimesele kohale, st. kõige kõrgemale. · Daamidel on I klassi ordeni asetus õhtukleidil sarnane meeste omale. · Rahvariietele kinnitatakse ordenid fraki või õhtukleidiga sama skeemi järgi. · Tumeda ülikonnaga õlalinti ei kanta, kuid võib kanda rinnatähte. · Ordeni kaelaristi kantakse fraki puhul valge kikilipsu all, nii et ordeni lint jääb ristlipsu lindi peale. Täht on kuue rinnaesisel vasakul rinnataskust allpool. · Rinnatähtede arvu puhul kehtib eelpool öeldu, I klassi rinnatäht paigutatakse II klassi oma(de)st ettepoole. · Üldreeglina kantakse korraga vaid üht kaelaristi
annaabi.ee 
