ja Heategevusühingute Liit' -- pärines tegelikult juba 1923. aastast. Kultuuriühingute taasasutamine näib viitavat jätkuvale tähelepanule ja huvile, mida pööratakse slaavi rahvakultuuri säilitamise vastu Eestis. 90. aastatel on suurejooneliseks ürituseks kujunenud "Slavjanskij venok" ("Slaavi pärg"), mis oma olemuselt meenutab Eesti laulu- ja tantsupidusid. Traditsiooniliselt algab "Slavjanskij venok" pidulikust rahvariideis rongkäigust Vanalinna tänavail. Oma rahva loomingut esitama saabutakse kultuuripäevadele ka Venemaalt ja teistest slaavi kultuuriga maadest. Viimasel ajal on ärganud huvi ka traditsiooniliste vene kommete ja tähtpäevade vastu. Vene kultuuriühingud, aga ka mõned teised vene kollektiivid peavad nt 'maslenitsa' pidu, mis vanas vene kultuuris tähistas kevade tulekut ja talve taandumist, päikese võidukäiku. Päikese austuseks küpsetatakse sel päeval sadu päikesega
Postimehe" veergudel. 1863. aastal otsustas Jannsenite pere jälle kolida, ja seekord Tartusse. Elama asusid nad Tiigi tänavale. Ta jätkas isa abistamist ajalehe toimetamisel, milleks nüüd oli "Eesti Postimees" (joonis 3). Joonis 3. Lydia Koidula rahvariideis. Autor: J. Behse. (Mihkla 1965: 112) Lydia Koidula enamik teosed sündisidki just siin linnas. Oma viljakaimal loomingujärgul, mis kestis kaheksa aastat (1864-1872), kirjutas ta ulatuslikuma ja parima osa oma toodangust umbes 200 luuletust, üle 50 proosateose ja kolm näidendit (Mihkla 1965: 203). 11 Tartus kohtas lembelaulik ka oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kes oli rahvuselt lätlane
44 kõrgete õlakutega ja narmastega ääristatud peakate. Mehe riietus koosnes pikkade, üsna laiade varrukatega särgist, särgi varrukaääred ja rinnaesine ning põll olid tikandiga kaunistatud. 20. sajandi keskel muutus kultuur vähem traditsiooniliseks: riietumisstiil hakkas järgima rahvusvahelisi lõikeid, traditsiooniline talupojariietus asendus teksadega. Tänapäeval on Ungaris veel siin-seal võimalik näha rahvariideis külaelanikke, näiteks põhjapoolsetes külades ja Doonau-taguses regioonis, kuid see piirdub enamasti vanade inimeste või nendega, kes teadlikult taaselustavad traditsiooniliste riiete kandmist mitmesuguste pidulike ürituste raames. Traditsioonid on tugevamad ungarlaste seas, kes elavad väljaspool riigi piire. Pere ja ühiskond Maahõivamisaegsete ungarlaste enamik - lihtrahvas - koosnes põlluharijatest ja karjakasvatajatest. Eraldi seisuse
annaabi.ee 
