Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemiks, kuna Eesti riigis on üldjuhul enamuse võim ülekaalus. Eesti riik üldjuhul arvestab oma rahvaga ja teeb kõikvõimaliku, et rahvas oleks õnnelik. Vähemuse võim enamuse üle võib tuua kaasa mitmeid probleeme alustades rahvarahutustest ja lõpetades sõjaga. Kui vähemus otsustab ja enamus pole nõus, siis üldjuhul kisub ikka ,,sõjaks" küll, kuna enamuse arvates, see nii ei peaks/tohiks olla. Tänapäeva ühiskond siiski ei tule sellega toime, kui vähemus otsustab enamuse üle, kuid samas on inimesed ise selles süüdi. Näiteks, kui 100 inimest, nendest 20 otsustavad ühe seaduse kasuks ja teised 80 ei näita huvi üles, siis kindlasti võetakse selle vähemuse arvamust arvesse, kuna teised seda ei teinud
Bütsantsi allakäiku soodustas Vahemere-kaubanduse koondumine Itaalia kaubalinnade (eriti Veneetsia) ja nende kolooniate ning ristisõdijate kätte. Kreeka-katoliku ja rooma-katoliku kiriku konflikt muutus pöördumatuks kui 1054.a. panid mõlemad pooled teineteist vastastikku kirikuvande alla. 5. Ladina keisririik ja Bütsantsi järglasriigid 1204 - 1261 4. ristisõja käigus vallutasid ristisõdijad 1204.a. rahvarahutustest ja dünastiatevahelistest tülidest lõhestatud Bütsantsi, korraldades seal suure veresauna. Senisele Bütsantsi territooriumile rajati Ladina keisririik, kreeka võim säilis Nikaia keisririigis. 6. Bütsantsi restauratsioon ja riigi kadumine 1261 - 1453 Nikaia keisririik sai lähtekohaks Bütsantsi tagasivallutamiseks 1261.a. ning Bütsantsi keisririigi taastamiseks. Palaiologoste dünastia valitsetud riik hõlmas põhiliselt Konstantinoopoli piirkonna
Prantsusmaa kuningriigi (Royaume de France) omanikeks. Bourbonide restauratsioon eksisteeris (umbes) 6. aprillist 1814 kuni 1830. aasta Juulirevolutsiooni rahvaülestõusuni, v.a "Sada päeva", vähem kui aasta restauratsioonist, kui Bourbonide monarhia oli ennast Prantsusmaa rahva hulgas jälle nii ebapopulaarseks teinud, et perekond pidi jälle Prantsusmaalt Pariisist Genti põgenema, eemale plahvatuslikest rahvarahutustest ja tsiviilvõimu kokkukukkumisest. Louis XVIII, Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim. Kuigi Louis ei muuda alguses eriliselt Napoleoni loodud riigisüsteemi, ei anna ka see tema populaarsusele midagi juurde. Hiljem langeb Louis XVIII ultratagurlike rojalistide mõju alla ning tema maine rahva silmis langeb veelgi. 1814. a konstitutsiooniline harta (La Charte) 1814
annaabi.ee 
