Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga viie aasta järel kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvariietes laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa. Nende mitmekümne tuhande esineja hulgas on naisi ja mehi, poisse ja tüdrukuid igas vanuses - lauljaid kõigist koorirühmadest.Laulupeol on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on püsinud peo algusaegadest alates.
X Üldlaulupidu (1933a) · Tallinn XXIII Üldlaulupidu (1999a) · Tallinn XI Üldlaulupidu (1938a) · Tallinn XXIV Üldlaulupidu (2004a) · Tallinn XII Üldlaulupidu (1947a) · Tallinn XXV Üldlaulupidu (2009a) · Tallinn XIII Üldlaulupidu (1950a) · Tallinn Omapära Eesti laulupidude traditsioon on kestnud peaaegu poolteist sajandit. Iga viie aasta järel kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvarõivaid kandvad laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa, et lasta ühiselt kõlada laulu- ja pillihäälel. Üldlaulupeo publik on sõitnud kokku üle Eesti, et saada osa meeldejäävast sündmusest. Peole tullakse tihti isegi terve perega, et veeta lauluväljakul ühine päev muusikaga, kohata sõpru ja sugulasi ning osa võtta ühislaulust laulupeo lõpetamisel. 3.Repertuaar Repertuaar
Zedlauga, tantsijanna Franzi ja Pepiga. Nii krahvinna kui Cagliari on otsustanud mees endale võita. Krahv ise on aga ainult Pepist huvitatud. Viimane läheb peol Josefiga tülli ja otsustabki Hietzingisse krahviga kohtuma minna. Krahvinna tahab oma mehele õppetunni anda ning kutsub vürsti, kes teda endiselt tantsijanna Cagliariks peab, samuti Hietzingisse. III vaatus Rahvapidu Hietzingis. Krahv Zedlau ja Pepi on äärmiselt üllatunud, kui rahvapeole ilmuvad nii krahvinna Zedlau ja vürst Ypsheim, kui ka Franzi ja Josef. Algab üldine suhete klaarimine. Cagliari, kes on krahvi peale ikka veel natuke pahane, otsustab koos krahvinnaga krahvi üle pisut nalja heita. Lõpuks kõik selgineb, krahv tõotab oma naisele truudust, Cagliari leiab vürsti ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku.
annaabi.ee 
