samuti Tartus. Selleks puhuks oli kokku tulnud inimesi kogu tervelt maalt ja võib öelda, et selle sündmusega laulus Eesti rahvas end vabaks. See on üks traditsioonidest, mis on püsima jäänud siiani. See on suur rahvapidu, kuhu tulevad kokku inimesed üle kogu Eesti, samuti ka inimesi välismaalt. Ärkamisajal tekkinud traditsioon on võimas just seetõttu, et on soovitud elus hoida meie rahvast ühendavat ühtsust ja ilmselt kasvavad selle rahvapeoga ülesse ka minu lapselapsed. Sel perioodil loodi palju uusi seltse, mis koondasid enda alla nii kultuuriga kui ka põllumajandusega seotud inimesi. Näitena võib välja tuua Eesti Kirjameeste seltsi ja erinevad põllumeeste seltsid. Kuigi sel ajal oli palju tsenseerimist ja kontrollimist, oli neil inimestel, kes on ka meie ajalugu loonud, võimalus ennast väljendada ja eestlaste haritust ja igapäevaelu väga suurel määral muuta
Tähtsaimad: Alexander Pope, Jonathan Swift, Voltaire, Carl Michael Bellman. Rokokoosse sobivad nii Pope kui ka Voltaire. Rokokoo oli enamasti humoristlik-iroonilise või satiirilise kallakuga. 9. Rootsi luuletajat C. M. Bellmani kutsuti Põhjamaade Anakreoniks, sest Bellmani maailmakuulsus rajaneb kahel teosel: ,,Fredmani epistlid" ja ,,Fredmani laulud". Neid iseloomustab elurõõm ja sügav inimsus. 26. juulil, nn Bellmani päeval, hoitakse tema mälestust au sees rahvapeoga Stockholmi Haga pargis asuva Bellmani mälestussamba juures. Bellmani luuletused olid koomilis-grotesksed ja kontrastidest rikkad, kutsus üles järgima põhimõtet carpe diem - nautima maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Tema huumorit ja kohati rämedaidki kõrtsistseene varjunas lüüriline melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F. Villoni looming. 10
1864 andsid talupoegade saadikud Peterburis keisrile üle palvekirja. Seal esitati mitmeid majanduslikke, õiguslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Tulemusi ei saavutatud ja langeti võimude tagakiusamise ohvriks. 1869 toimus esimene Üldlaulupidu. See oli murrangulise tähtsusega edulugu. Selle korraldas Johann Voldemar Jannsen koos Vanemuise seltsiga. Mõte sugenes soovist tähistada Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamine (1819) suure rahvapeoga. See lõi ühtsustunde ja andis rahvuslikele tegelastele võimaluse uute sidemete loomiseks. *Laulupidu andis tugeva tõuke eestlaste ühistegemistele. Loodi põllumeeste seltse. Aleksandrikooli ettevõtmisele anti ametlik tegevusluba. 1870 a alustas tegevust selle peakomitee, presidendiks sai Jakohb Hurt. Tartus hakkasid 70ndatel käima koos üliõpilased, et arutada mitmesuguseid teaduslikke ja rahvuslikke küsimusi. Alguses uuriti
annaabi.ee 
