Nn vaba kujundusstiil vastandub regulaarsele kujundusstiilile, jäljendades loodusmaastikku. Vaba kujundus tuli kasutusele 18. sajandi Inglismaal. Kirjanduses ja kõnekeeles on vabakujulist parki sageli kasutatud Inglise pargi sünonüümina. Inglise pargistiilile on omased vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, asümmeetria, loodusliku vormiga taimmaterjali kasutamine ja maastiku kohaliku eripära väljatoomine. Samu põhimõtteid kasutati hiljem laialdaselt linna- ja rahvaparkide kujundamisel. Jaapani aed Jaapani aia rajamine võeti Kadrioru pargis ette mitmil põhjusel. Esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim nurk korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada. Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel. Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane. Aiakujundaja Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma
eeskujuks võeti tuntud meistrite, nt Claude Lorraine'i ja Nicolas Poussini maastikumaalid. Esimeseks täielikult Inglise stiilis kujundatud pargiks peetakse Chiswick House'i. Inglise pargistiilile on omased vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, asümmeetria, loodusliku vormiga taimmaterjali kasutamine, maastiku kohaliku eripära väljatoomine ning rohked antiik- ja neogooti paviljonid, kunstlikud varemed jm stafaazehitised. Samu põhimõtteid kasutati hiljem laialdaselt linna- ja rahvaparkide kujundamisel. Inglismaa tuntuimad maastikuparkide kujundajad on William Kent (16851748), Lancelot (Capability) Brown (1715 1783) ja Humphry Repton (17521818). Valdav osa tollastest parkidest kujundati regulaarparkidest vabakujuliseks järk-järgult. Charles Bridgeman (16901738) ja William Kent ühendasid esmalt korrapäraseid ja vabakujulisi stiilielemente ning avasid vaateid ümbruskonnale. Lancelot Brown kasutas kujunduses muru, puid ja taevast ning seda kõike peegeldavat vett
suure rahvapargi, nn Englisher Garten'i Münchenisse ning Sckell sai Rheini ja Baierimaa aiandusdirektoriks. Muutus aja jooksul askeetlikumaks ning loobus romantikast. Sckelli hilisem looming (nagu Le Nôtre'lgi) oli linnaehituslik, linnade generaalplaanide loojana oli ta tollal esikohal. 1818.a avaldas ta kogu elu praktikat ning tõekspidamisi käsitleva raamatu. Koos Sckelliga oli aiakunst jõudnud uude ajastusse, esikohal polnud enam vorm ja esteetilisus, vaid hakkas levima avalike rahvaparkide loomise suund. Sellest aga juba edasistes peatükkides. Veel üks saksa nimekas pargiahitekt Peter Joseph Lenné (1789-1866) on osalenud lisaks arvukate parkide kujundamisele (Sanssouci, Charlottenhof, Babelsberg, Berliini loomaaed, Koostanud: 130 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
