Euroopa Liidu pindala on vähem kui pool Ameerika Ühendriikide pindalast, kuid selle rahvaarv on üle 50% suurem. Sündide arv ELis väheneb ja eurooplased elavad kauem. Euroopas oli rahvaarv 1995. aastal 728 miljonilt. Eurooplaste arv on kahanemas ning selleks on peamised põhjused poliitilised ja majanduslikud rahvastik on arenenud, haritud, püütakse rohkem keskenduda heaoluelule kui laste kasvatamisele. Rahvastiku vähenemisega tekivad uued probleemid tööjõu puudus, vananeva rahvaosa ülalpidamine, kõrgemad maksud, rohkem kohustusi jms. Inimeste oodatav eluiga Euroopa Liidus pikeneb. 1960. aastal sündinute oodatav eluiga on meestel umbes 67 aastat meestel ja naistel 73 aastat. 2004. aastal sündinud laste puhul on meeste oodatav eluiga ligikaudu 76 aastat ja naistel 82 aastat. Lastearv peres jällegi väheneb, kui 1960. aastal oli lastearv üle 2,5 lapse naise kohta, siis 2004. aastaks oli sündide arv ühe naise kohta langenud alla 1,5
6. detsembril 1917. aastal, pärast bolsevike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. 6.4 SÕDADEVAHELINE AJASTU (19181939) Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin, Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid
6. detsembril 1917. aastal, pärast bolsevike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. Sõdadevaheline ajastu (1918-1939) Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin, Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid
annaabi.ee 
