Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.Heal lapsel mitu nime Heal lapsel mitu nime Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit
Geograafia Seltsilt ja Venemaa Teaduste Akadeemialt) M. J. Eiseni rahvaraamatud: - 1882 Esivanemate varandus - 1883 Endise põlve pärandus - 1889 Eesti rahva mõistatused - 1893-95 Rahva-raamat - 1896 Luupainaja http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/luupainaja/ - 1896 Näkiraamat http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/ - 1897 Kodukäijad http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/ - 1909 Eesti rahvanali http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/ernali/ - 1914 Eesti vanasõnad Jakob Hurda rahvaluule väljaannete plaan: - Eestirahva ajaraamat (1876) o 1. Vana Kannel o 2. Vana Tarkus o 3. Vana Usk o 4. Vana Jutt o 5. Vana Kombe 1. Teaduslikud väljaanded: 1) Kõikide tekstide väljaanded - Monumenta Estoniae Antiquae 2) teaduslikud antoloogiad 2
Rühm moodustub ja identifitseerib end mitte lihtsalt niisama, vaid vastandades end mõnele teisel rühmale, sellest distantseerudes, n-ö. vaenlase otsimise kaudu. Omal kultuuril näib puuduvat spetsiifika, võõrastel kultuuridel seevastu näivad olevat mingid iseärasused. Oma kultuuri tajutaks normaalsena, "õigena", "heana", võõrast kultuuri veidrana, "väärana", "pahana". Rühmaidentiteedi moodustumise aluseid on kõikekokku päris palju. Põhilõikeid, mille alusel rahvanali oma "meie"/"nemad" -suhted korraldab, on siiski kaks: sotsiaalne ja etniline. Rahvanalja pilkeobjekti-valik on omapäraselt "tsentrifugaalne". Väga teravasti töötab sotsiaalne "meie"-teadvus alt üles: sulane pärib naljandis võidu peremehe, talumees vaimuliku või aadliku, kellamees või köster pastori, toapoiss või kutsar härra üle; uuemas poliitilises naljas on tegelaskujud kaasaegsed, kuid pilke põhisuund ikka alt üles
annaabi.ee 
