ülesehituselt lihtsam. Jutustus võib olla esitatatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine. Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosazanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused: Maailm on imepärane. Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega Anonüümsed rahvamuinasjutud / kunstmuinasjutud (Perrault, Andersen; Faehlmann) Vladimir Propp muinasjuttude struktuuri analüüs: Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone. Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne, Propp eristas muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid
moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja. muinasjutt- rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus, tegevuse kordused, detailide vähesus, ajaline-ruumiline ebamäärasus, maagilised esemed, imepärased v imevõimetega tegelased. Rahvamuinasjutud (anonüümsus, suuline levik), kunstmuinasjutud (autorilooming, mis järgib muinasjutu tüüpilist temaatikat, ülesehitust). gradatsioon- astendus; kunstiline kujund, intriigi arengu järk-järguline intensiivistumine, pinevuse astmeline tõus, meeleolu järk-järguline süvendamine, nt muinasjutus järjest keerulisemate ülesannete lahendamine. kunstmuinasjutt- autorimuinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt, võib olla nii
Eesti Rahvamuusika antoloogia I-III. Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 10. loen Rahvajutud Muinasjutt. regivärsist netinaljadeni Muinasjutusüzeede tuntus, neile omased skeemid ; Muiasjutulik mõtteviis kultuuris (vrd seisklusfilmid ja -romaanid); Muinasjutt kui täiskasvanute zanr (imemuinasjutud) ja lasteznr (loomamuinasjutud); Lisaks jutule tähtis ka jutustamine (varem mehed, 20ndast sajandist alates naised); Rahvamuinasjutud ja nende töötlused. (Grimmid, Perrault, Basile, Straparola); Lihtrahva repertuaarist eliidi repertuaari (lugemislauale) ; Kirjanduse mõju rahvamuinasjuttudele; Muinajututöötlused ja kunstmuinasjutud (vt Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"); Muinasjuttude tüübikataloogid ja liigitus. Rahvusvahelised muinasjutu tüübikataloogid Antti Aarne: Verzeichnis der Märchentypen (1910)
annaabi.ee 
