Eesti taasiseseisvumine Pärast aastatepikkust okupatsiooni oli 1985. aastal uuesti algamas ärkamisaeg. Eesti inimestel oli seoses Moskvas toimunud muudatusega uus lootus ja tahe võidelda oma vabaduse eest. Gorbatsovi võimuletulekuga algas perestroika, mis Eestis aga suurt vastukaja ei leidnud. Sündmused hakkasid kiiremini arenema, kui selgus, et Eestisse plaanitakse uut fosforiidikaevandust. Teades jõust, mis rahvamassidel on, korraldati nn fosforiidikampaania. Sellega kaasnenud protestid sundisid ametkondi plaanidest loobuma. 1987. aastal algas suurem ühiskonna politiseerumine. Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa
Kas tõesti koguneksid kõik kokku veetsele ja püüaks seal üksteisest üle karjuda? See oleks väga ebaefektiivne otsustamise viis. Ka sage referendumite korraldamine oleks kulukas ja väikese efektiivsusega. Teine nõrkus ,,otse" juhtimisel on probleemide keerukus. Enamik riigi lahendada olevatest küsimustest eeldab vastavat haridust ja võimet keerulistesse probleemidesse süveneda. ,,Laiadel rahvamassidel" ei jätku selleks mõistust, haridust ega ka aega ja jõudu pärast kurnavat tööpäeva.17 Kolmas põhjus elukutseliste poliitikute ja ametnike kasutamiseks on informatsiooni salajas pidamise vajadus. Näiteks sõjalise koostöö, diplomaatia ja ka majanduse vallas võiks kõigi üksikasjade avaldamine tuua pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga. Luureorganisatsioon on
Kas tõesti koguneksid kõik kokku veetšele ja püüaks seal üksteisest üle karjuda? See oleks väga ebaefektiivne otsustamise viis. Ka sage referendumite korraldamine oleks kulukas ja väikese efektiivsusega. Teine nõrkus „otse“ juhtimise puhul on probleemide keerukus. Enamik riigi lahendada olevatest küsimustest eeldab vastavat haridust ja võimet keerulistesse probleemidesse süveneda. „Laiadel rahvamassidel“ ei jätku selleks mõistust, haridust ega ka aega ja jõudu pärast kurnavat tööpäeva. 16 Kolmas põhjus elukutseliste poliitikute ja ametnike kasutamiseks on informatsiooni salajas pidamise vajadus. Näiteks sõjalise koostöö, diplomaatia ja ka majanduse vallas võiks kõigi üksikasjade avaldamine tuua riigile pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa isegi senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga
annaabi.ee 
