Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsedmaksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)] Kulutuste lähenemisviis on rahvamajnduse arvepiadmises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele. Sissetulekute lähenemisviis liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud. (SKP=E=palgad(w) +rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) SKP=E=C+I+G+(X-M)=w+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud Netoexport ekspordi ja impordi vahe
tulusiirded) Isiklik tulu on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad. Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks. Kulutuste lähenemisviis on rahvamajnduse arvepiadmises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele. Sissetulekute lähenemisviis liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud. (SKP=E=palgad(w) +rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) SKP=E=C+I+G+(X-M)=w+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud Netoeksport ekspordi ja impordi vahe
aasta vastavat otsust jõuti aasta lõpuks riigistada 387 suuremat kauplust, 1940. aastal riigistamine jätkus. Teise Maailmasõja alguseks oli enamus kauplusi natsionaliseeritud ja koondatud riikliku juhtimise alla, sest neisse kauplustesse oli määratud usaldusmehed. Usaldusmehed korraldasid järelvalvet ettevõtte tegevuse üle, võisid osa võtta ettevõtete juhtimisorganite tegevusest ning seisma panna viimaste korralduste täitmise, kui need korraldused ei olnud kooskõlas rahvamajnduse huvidega. Samuti jälgisid nad kaubandusettevõtete varade, kassa ja väärtpaberite kasutamist vastavalt ettenähtud juhistele. Erakaupluste üle laiendati riiklikku kontrolli. 1940. aasta 1. oktoobriks oli kontrolli alla võetud 213, 20. oktoobriks juba 488 ja 30. novembriks 506 erakaubandusettevõtet. 5 Hulgikaubanduse reorganiseerimine toimus Kaubanduse ja Kergetööstuse