Geograafia kontrolltöö 1. Mõisted: 1) Maailmamajandus – maailma kõikide riikide rahvamajandusi ja nende seoseid nimetatakse maailmamajanduseks. 2) Rahvusvaheline firma – firma mis tegutseb rohkem kui ühes riigis. 3) Klaster – geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet pakkuvate ettevõtete kooslus. 4) Logistika – majandusharu, mille eesmärk on tagada, et veosed viidaks õigel ajal õigesse kohta minimaalsete kuludega. 5) Turism – aktiivse puhkuse vorm
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
· Konföderatsioonid (ehk riikide liit) ühendus, kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. N: Euroopa Liit. Varasemad: Sveitsi Liit, Põhja-Ameerika Kolooniate Konföderatsioon, Saksa Liit . 1.3 MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE 1.3.1. Maailmamajanduse üldisi aluseid · RAHVAMAJANDUS ühe riigi piiresse jääv majandus · MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus. Maailmamajandus hõlmab kõikide maailma riikide rahvamajandusi, käsitledes nende omavahelisi seoseid ja suhteid, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes, riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses. · TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted.
üleminekuks tehnoloogiapõhiselt majanduselt teadmistepõhisele. See tähendab suuremaid investeeringuid inimestesse, teadmistesse ja oskustesse, et tõsta pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti, mis omakorda aitab säilitada/tõsta Eesti riigi konkurentsivõimet12. 1.9 Saksa investorite huvi Eesti vastu Saksa investorite huvi Eesti vastu on üldiselt olnud pigem tagasihoidlik: kaks kolmandikku nägi Balti riikide rahvamajandusi halvas seisus. Investeeringud suunduvad eeskätt Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Tsehhisse, mis on alates 2006. aastast atraktiivsuselt esimene olnud, Poola on kahel 11 http://www.eas.ee/component/content/article/161-harjumaa/5368-eesti-ettevotted-naeitasid-hannoveri-messil-nutikat- efektiivsust 12 http://www.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&Itemid=1945&id=2881 9