1902.a. · E. Enno lastelaulude pealkirjad peaksid lausa üldrahvalikus mastaabis ellu äratama ja meelde tuletama ka vastava luuletuse niivõrd hingeomased ja kodutraditsioonilised on luuletaja värsid. Paljud neist on viisistatud (nt A. Kapp, G. Ernesaks jt). · 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima" · E. Enno toetub nagu K. E. Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Paremad lasteluuletused: ,,Tikk-takk", ,,Juss oli väike peremees", ,,Tibukese unenägu", ,,Kurekesed", ,,Notsu laul", ,,Miilu ja Kiisu", ,,Tibukesed", ,,Notsukesed", ,,Vaene mees", ,,Hällilaul" jt. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons (31.03.2011, 11:30)
· Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää. · Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa
Enno oskab puudutada lapsele, eriti väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. Loomad, putukad ning linnud, mahlakannid, tuul ja vulisev läte saavad Enno värssides elavaks ja hingestatuks, on lapsele lähedased ja mõistetavad, kuid samal ajal poeetiliselt kõrgemal tegelikkuse lihtsast reprodutseerimisest. Enno toetub nagu Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Hiiretips läks putru keetma... ehk „Puder“ luulekogust „Üks rohutirts läks kõndima“ 13. Realistliku lastekirjanduse tunnused ja liigid ? peast (elu näidatakse sellisena nagu see on, mitte midagi ei paisutata üle, aktuaalsed noorte probleemid blabla) 14. Eesti realistliku lastekirjanduse põhiteemad koos näidetega vt 21. saj lastekirjandus punktis 6, 20
annaabi.ee 
