looming (nt Homerose ''Illias'') Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid said omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäja Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval üha pikemaid ja sekaderohkemaid laulutervikuid.Kuiarensaab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus-ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sndi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva-ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja proffesionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega
ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega mis tähendabki seda, et alles eeposed tegid võimalikuks kultuuri tekkimise ja arengu. On öeldud, et kui rahval pole eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Ka ,,Kalevipoeg" oli esimene kultuurilise väärtusega teos eesti ajaloos. See rajas omakorda aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja samas kuulub see ka maailmakirjanduse hulka.
Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1)
J. Hurda huvialad- keeleteadus ning selle raames eesti rahvaluule. Suurt mõju avaldas Hurdale eriti Kreutzwaldi "Kalevipoeg". 1859. aasta jaanuaris astus ametivõimude poolt "täiesti varanduseta isikuks" tunnistatud Hurt Tartu ülikooli. Kui algu plaanis Hurt õppima minna keeleteadust, siis isa ja Oetteli mõjul langes noormehe valik hoopiski usuteaduse kasuks. Selle kõrvalt jätkus tegelemine filosoofiaga. Avastuslikeks kujunesid J. Hurda jaoks soome rahvaluuleteadlaste tööd. Samal ajal liitus J. Hurt veelgi tihedamalt baltisaksa seltskonnaga. 1850. aastal astus ta "Livonia" korporatsiooni liikmeks. Säilisid aga sidemed ka talupoegliku koduga. Otsustavaks noore J. Hurda maailmavaate selginemisele võib pidada 1860. aastal Lepa talus veedetud suve, mis kinnitas noormehe soovi ustavaks jääda oma kodule ja vanematele, seega ka rahvale. Samast ajast pärinevad esimesed õelt Eevalt ülekirjutatud rahvalaulud
annaabi.ee 
