Hurt ka "Perno Postimehe" kaastööliseks. J.Hurda huvi eesti keele ja rahvaluule vastu viis ta varakult kokku ÕES-iga. Ta koostas seltsi jaoks keeleteaduslikke uurimusi ning ülevaate Põlva kihelkonna muistendeist. Laialdlast poleemikat äratas J.Hurda brosüür uue kirjaviisi kaitseks. Aastail 1863-1881 oli ta aktiivselt tegev eestikeelsete kalendrite väljaandmisel. ÕES-i vahendusel astus J. Hurt kontakti J. Wiedemanni ja saksa rahvaluuleteadlase W. Mannhardtiga. Samal ajal lülitus noor Hurt ka tärkavasse rahvuslikku liikumisse. 1862. aastal tutvus ta F.R. Kreutzwaldiga, aasta hiljem aga asus juhtima liikumist Aleksanrikooli nime kandva "kõrgema emakeelse kooli" loomiseks. Selle ettevõtmise kaudu tutvus ta ka J. Köleri jpt. 1864. aasta lõpetas ta Tartu ülikooli ning siirdus siis kaheks aastaks koduõpetajaks silmapaistva akadeemik Middendorffi perekonda. Seal koostas ta ka kandidaaditöö H. Stahlist. 1865
11. Detsembril alustas Inglise laevastik uuesti sõitu Tallinna poole, kus neid pikisilmi oodati. Abi otsiti ka Rootsist ja Soomest. Rootslased ütlesid ära: neil ei olevat võimalik Eestile mingit militaarset abi anda. Küll kiirustas appi äsja kodusõjas läbi teinud Soome Vabariik, kes oli huvitatud, et Soome lahe lõunarannik ei läheks punaste kätte. Detsembri algul oli Ajutine Valitsus saatnud Soome diplomaatilise esindajana rahvaluuleteadlase, soomlannast kirjanikuga abielus oleva Oskar Kallase. Kallas saavutas selle, et lahe põhjakaldalt jõudis Tallinna 5000 vintpüssi, 50 kuulipildujat ja 15 suurtükki. Kõik koos vajaliku laskemoonaga. 23. detsembril kirjutati alla lepingule 2000 vabatahtlikku saatmise kohta Eestisse. Soovijaid oli aga tunduvalt rohkem, nii et Eesti Vabadussõjast võttis selle algusperioodil osa kokku 3500 soomlast või soomerootslast.
kes suutis oma pastellides luua värviküllase "Kalevipoja"ainelise muinasmaailma. Laikmaa juures alustas ka Aleksander Uurits (1888 1918), kuid tema loomingu, eriti stiliseeritud kontuuridega joonistuste ja raamatuillustratsioonide kujunemisel oli oluline vene rahvusromantikute Nikolai Roerichi ja Ivan Bilibini mõju. Tähtsateks sündmusteks kunstielus olid Eesti rahva Muuseumi asutamine 1909.aastal Kristjan raua ja rahvaluuleteadlase Oskar Kallase juhtimisel ja Tallinna Kunstitööstuskooli avamine 1914. Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 I Maailmasõda ja Venemaa 1917.a. revolutsioonid võimaldasid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 1918.a. veebruaris, kohe sellele järgnenud saksa okupatsiooni ja aasta lõpus alanud Vabadussõja järel oli endise Vene riigi provints saanud iseseisvaks väikeriigiks. 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti
annaabi.ee 
