zizzle E.Vilde, J.Liiv, A.Kitzberg 1. Vilde elust 5 fakti. Vilde oli esimene elukutseline kirjanik.17.aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse ,,Kurjal teel". Sündis 1865.a Simuna kihelkonnas Virumaal. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees"-eesti esimene kriminaaljutustus. Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna...
Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv. 1880. mälestus", ,,Doktor M. Veske mälestuseks" . Keele, aastatel suurenes oluliselt algupärase stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J. Tamme kusjuures eelneva arenguetapiga võrreldes laienes meeliszanriks oli rahvaluulele tuginev lugulaul. Ta ainevaldkond ning kesksema köha omandas on kirjutanud rahvaluulelisi ballaade ,,Ussihari", asjalikum elukujutus. Kirjandusse tuli uus, näidanud mõisnike julmust ja ahnust reaalsust arvestavam ja kunstinõudlikum ,,Orjakivi", ,,Röövli häätegu" ning sadismi ,,Sõida põlvkond. Jakob Pärn Rahvusliku liikumise aja põrgu!" J. Tamme mitmekülgne luulelooming, mis viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn pärineb Põhja- paremas osas tugineb rahvaluulele, peegeldab Tartumaalt
Visnapuu jõuab filosoofilistes kogudes „Puuslikud“ ja „Tuule sõel“ sünge ahastuslikkuseni. Tõusnud talumatu pinge leevendavad kogu „Päike ja jõgi“ rõõmsad looduspildid ja stiliseeritud armumälestused. Edaspidi Visnapuu lüüriline viljakus langeb. Ta avaldab raamatuna värssromaani „Saatana vari“, kirjutab ja ballaade, legende, mille aines on saadud ajaloost või rahvapärimusest ja -usundist – ühesõnaga ta tegeleb lüroeepikaga. ta püüab rahvaluulelisi kujutluspilte ja stiilivõtteid kasutades rekonstrueerida muistse inimese maailmanägemise. Tema ballaadide tundetoon on tume, muserdavalt sünge. Põgenikuna avaldatud kogud sisaldavad publitsistlikku isamaaluulet, aga samas ka kujundi kaudu avalduvat jõulist kaasaelamist oma maa ja rahva saatusele ning võõrsile hälbinu valusat jurde rebenemise tunnet. Sõja ajal surnud abikaasa mälestuseks loodud tänumeelsed ja leinalised luuletused lõpetavad Visnapuu armastuslüürika
„Odüsseia“ on ühe ja sama või mitme autori looming. Kuid sellest hoolimata nimetatakse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Enamik uurijaid arvab, et „Ilias“ ja „Odüsseia“ loodi VII- VIII sajandil eKr. Homerose eeposte aegumatu väärtus seisneb kõigepealt nende humanistlikes ja demokraatlikes ideedes. Seda põhihoovust on poeet rahvaluulelisi lugusid töödeldes tõenäoliselt süvendanud. Juba „Iliase“ esimesed laulud kinnitavad, et inimese hindamise mõõdupuuks polnud tollal mitte kitsad isiklikud huvid, vaid kogukondlik ühtekuuluvus ning sellest tulenev au- ja kohusetunne. See ongi sangarlus, mida Homeros ülistamast ei väsi; sellised sangarid on Achilleus,
annaabi.ee 
