· Viise, kuidas keelte arvu kohta andmeid kogutakse võib olla väga erinev nt rahvaloendus (NB! Emakeelt enam ei küsita rahvaloenduses Rootsis, Prantsusmaal) · Allika usutavus igal inimesel on enda arvamus. Kui ainult üks inimene räägib ühte kindlat keelt, siis me ei saa olla kindlad, et see on uus keel, ta võis ka selle keele välja mõelda ning kuna keegi teine seda keelt ei kõnele, siis ei saa tema õigsust kontrollida. · Allikate võrreldavus näiteks eri traditsioonid rahvaloendustel, laiemalt ka: kelle käest ja kuidas on küsitud. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt 1. mandariinihiina 873 014 298 (hiinakeel/mandariinikeel on ainult siis olemas, kui vaadatakse asja sotsioloogilisest vaatepunktist. 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10. uu 77 175 000
sisserännet, eelkõige väliseestlaste ja ida-eestlaste tagasipöördumist, takistab Eesti halb majandusolukord ja iseseisvuse ebakindlus. Tulnukate väljaränne Eestist oli väga suur paari aasta jooksul peale taasiseseisvumist ja vähenes siis tunduvalt. Kahjuks selle kohta täpseid andmed puuduvad, sest inimesed harilikult ei teata riigi- ega statistikaasutustele, kui nad lahkuvad Eestist Euroopa liidu maadesse. Tegelik lahkumine saab ilmseks alles rahvaloendustel. Näiteks näitas 2000. aasta rahvaloendus, et Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse on lahkunud 20-25 tuhat inimest rohkem, kui jooksva statistika põhjal arvati. Arvatust suurem on olnud ka eestlaste ning tulnukate väljaränne lääneriikidesse. Selles viimases rändevoolus ei ole põlis- ja tulnukrahvastiku vahel enam olulist erinevust. Siiski torkab silma, et väljaränne Eestist on palju väiksem kui väljaränne Lätist või Leedust.
Pigem on tegemist soomlaste regionaalse alajaotusega. Asuala Ingerisoomlaste ajalooliseks asualaks on Narva jõest Neeva ja Laadogani ulatuv Ingerimaa, mis tänapäeval moodustab Leningradi oblasti lääneosa. Alates II maailmasõjast elab ingerisoomlasi ka mujal Venemaal, samuti Soomes, Eestis, Rootsis jm. Arvukus Ingerisoomlaste arvukuse jälgimise teeb keeruliseks see, et pärast 1926. aastat arvati nad NSV Liidu rahvaloendustel muude soomlaste hulka. 1989. aasta andmeil elas Venemaa Föderatsioonis 47 102 soomlast, neist 5469 elas Leningradis ja 11 833 Leningradi oblastis. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 34050 soomlast, neist 314 nimetas end ingerisoomlasteks. Peterburis oli soomlasi 3980 (sh 71 ingerisoomlast) ja Leningradi oblastis 7930 (sh 35 ingerisoomlast). On selge, et paljud ingerisoome juurtega inimesed ei erista end teistest soomlastest, ent nende osakaal jääb teadmata
annaabi.ee 
