teemadega. Itaalias oli sellise õukondliku vaimuliku laulu nimeks kiiida. Hispaanias cantiga (mõlemad tõlkes 'kiidulaul'). Rüütlilaulu kõige kõrgematja peenemat stiili esindab Provence'i trubaduuride luule. Peened improvisatsioonilaadsed kaunistused viisides lasevad aimata mauride vallutatud Hispaania, aga ka ristisõdijate kaudu tulnud araabia muusika mõjutusi. Truvääride ja minnesingerite laulude viisid on tunduvalt lihtsamad ja meie kõrvajaoks ,,rahvalikumad". Tähtsaim nimi 12. sajandi trubaduurilüürikas on Bernart de Ventadorn (u 1130-1195), kes teenis aastaid Akvitaania Eleonore'i õukonnas ja lõi sellele daamile ka hulga laule. Peaaegu kõik tema laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile, kõrgest seisusest daami armastusteenistusele. Paljude tekstide kõrval on Bemart de Ventadomilt säilinud küll vaid 19 viisi, ent ometi ei tunne me neid üheltki teiselt trubaduurilt rohkem.
· Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784). b) Eelduseks oli teaduseareng. · Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust. c) Valgustuse rajaja 17. saj. prantsuse filosoof Rene Descartes: " Cogita, ergo sum" ("ma mõtlen järelikult olen olemas") Kahelda kõiges, otsida tõde. d) Valgustuse sünnimaa Inglismaa ideed aga levisid prantslaste kaudu: · Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad. · Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn. 2. Valgustuse ühisjooned a) Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus. · Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks. · Ratsionalism teadmiste aluseks on mõistus ja loogika. b) Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu. c) Võitlus vanamõtteviisiga, võeti kasutusele täpis- ja loodusteaduste saavutused.
muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust. 21.09.10 Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult andeka luuletaja ja lüürikuga, ta on seotud ka hispaania draama ja teatri algusega. Ühelt poolt matkis antiiknäidendeid, samas tulid sisse teised, rahvalikumad vormid (lühinäidendid) Värssides draama tuleb uusaega. Väga tähtsad on Gil Vicente auto´d (autosacramental) ,,Suur maailmateater" on autosakramentaal. Rahvalikke elemente on Gil Vicentel palju. Ta põimis enamasti vahele oma teostele lüürilisi luuletusi. Tihti on need rahvaluule mõjuga. Need võivad kohati olla ka andekamad kui rahvalaulud. Juan del Encima jätkab rahvalikku traditsiooni. On kirjutanud terve hulga farsilikke näidendeid. Kasutab nende zanrinimetusena sõna ,,égloga"