puhtaks pesta ning terveks suveks värske vee alla panna. Siis ei ole tulevikus enam karta kärnatust." (Pvl 23. august). Eeltsensuuri vastu võideldi ka ebasoliidsete võtetega, mis omakorda peegeldas tollast eesti ajakirjanduse professionaalset ebaküpsust. Rahvaleht avaldas Miini Mihkli (Pedro Krusten) luuletuse "Liisil on punane pliiats", mille esitähti ülalt alla lugedes tuli kokku lause "Laku perset tsensor". Rahvalehe jaoks lõppes see nali ajalehe sulgemisega kolmeks kuuks, kuid samasugust tempu kordasid kaks meelelahutusajakirja (Ajusportlane ja Mõistatusleht), mis teatasid nuputamisülesannete kaudu, et tsensor on siga jms. Mõlema ajakirja vastavad numbrid konfiskeeriti ja pandi kaitseseisukorra lõppemiseni seisma. 10. Ajakirjaniku professionaalsuse tunnused: nende kujunemine maailmas, Eestis ja muutumine nõukogude perioodil.
Ameerikast Euroopasse ja 1920. aastate alguseks jõudsid ka Eestisse, põhjustades üsnagi suuri muutusi seltskonnakultuuris. Lühikese aja jooksul muutusid põhjalikult seltskonna- tantsud, tantsuorkestrid ja ka tantsumuusika. Täpseid andmeid Eestis tegutsenud lärmidžässi bändide kohta ei ole. Kuna tegemist oli aga valitseva suurmoega, siis tõenäoliselt Tallinnas mõned sellised bändid siiski olid. Sellele võimalusele viitab ka Rahvalehe 64 artikkel “Takt ja trumm, jazzband orkestrid Tallinnas”: “/.../ vahest lähevad need mehed otse narruseni, milles on kõike, ainult mitte teravmeelsust ja vaimurikkust. /.../ Mis sest, et puudub moodsa jazzbandi hing – saksofoon /.../”. Lärmijazzile iseloomulikult mõttetud on ka seal loetletud bändide nimed: “Dodo-band”, “Olala-band”. “/.../ Kõige viimasel astmel on vist mingisugune “Jim-Dandy-band”, /.../ kes õige kahvatu ja vaimuvaese mulje jättis”
-20. saj vahetusel Hariduse osatähtsus Tulenevalt vastutusest avalikkuse ees rõhutasid ka eesti ajalehed, kuivõrd tähtis on haritud ajakirjanik. Olevik kirjutas: "Ilma tubli hariduseta ei ole kuskil teisel põllul nii raske tähtsaks saada kui just ajakirjanduses" (Olevik 22.1.1890). Sakala aga arutles: ""Grazd." nõuab, et odavate ajalehtede toimetajad, kellede töösid rahvas loeb, peaksivad ühe eksami ära tegema." Kui juba jalgrattasõitjailt eksamit nõutakse, peaks rahvalehe väljaandmise õiguse saama ka vaid eksami kaudu. (Sakala 26.6.1896). Postimees juhtis sellele tähelepanu juba kümme aastat varem: "Kui nüüd mõistmata mehikesed toimetajate toolide pääl /---/ rahvale teatusi võõriti seletavad, siis on selle tegevuse tagajärg tingimata kahjulik" (Postimees 14.11.1887). Avaliku arvamuse esindamisel tunnetasid ajakirjanikud asjatundlikkuse vajadust: toimetaja peaks ise asjatundja olema ja tal peaksid asjatundlikud kaastöölised olema. (Postimees 31.10
annaabi.ee 
