a Leinamarss · 1924.a Rõõmus pala · 1930.a Kuupaistel · 1954.a Ratsanik Kahekümnendatest aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on päris suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Tekstidena kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise, neist tuletatud või nende põhikarakteris loodud meloodiaid. Ta on kirjutanud umbes 350 koorilaulu. · 1914.a ilmus II koorilaulude kogumik ,,Nelitesitkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Varasemad laulud olid tihti liialt rasked, et neid esitada, kuid uues kogumiks on lood üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. (,,Oh kodumaa", ,,Sa ise läksid kaugele", ,,Sina ja mina", ,,Põhjavaim" jt ) · 1920.a III koorilaulude kogumik ,,Kümme koorilaulu" · 1921. ja 1922. aastatel ilmusid kogumikud ,,Lastekoorid" Näiteid lauludest segakoorile: · 1907.a Mets kohiseb (A.Haava) · 1908.a Üht laulu tahaks laulda (G. Suits) · 1919
Vahetevahel oli neil kontserditeil kaasategev M. Saar. Tihti oli kavades tema teosed. Saar jätkas intensiivselt loomingut ja süvenemist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks teisigi. 1914. a. kirjutas ta oma vanale sõbrale Peeter Südale: "Võta nüüd oma jõud kokku ja tee jälle midagi, rahvaviisid, rahvaviisid käsile, nendega pääle ja pärastpoole selles vaimus edasi." 1914. a. lõpus ilmus Saarelt teine koorilaulude kogumik- "Neliteistkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Visa järjekindlusega püüab Saar luua lühikesest arhailisest rahvaviisist orgaaniliselt arenevat terviklikku koorilaulu. Ta peab silmas vana rahvalaulu ettekandeviise, varieerib meloodiat, käsitab teda homofooniliselt ja kontrapunkiliselt, kuid ei jõua veel oma selle ala paremate saavutusteni. Saare varasemad laulud osutusid kooridele liiga raskeiks, neist lauldi ainult üksikuid. Uues kogus avaldatud laulud on varasemaist üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad.
Saar. Tihti olid kavades tema teosed. Saar jätkas intensiivselt loomingut ja süvenemist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks teisigi. 1914. a. kirjutas ta oma vanale sõbrale Peeter Südale: "Võta nüüd oma jõud kokku ja tee jälle midagi, rahvaviisid, rahvaviisid käsile, nendega pääle ja pärastpoole selles vaimus edasi." 1914. a. lõpus ilmus Saarelt teine koorilaulude kogumik- "Neliteistkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Visa järjekindlusega püüab Saar luua 17 lühikesest arhailisest rahvaviisist orgaaniliselt arenevat terviklikku koorilaulu. Ta peab silmas vana rahvalaulu ettekandeviise, varieerib meloodiat, käsitab teda homofooniliselt ja kontrapunkiliselt, kuid ei jõua veel oma selle ala paremate saavutusteni. Saare varasemad laulud osutusid kooridele liiga raskeiks, neist lauldi ainult üksikuid.