suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Ja neid on palju. Tekstideks kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise. 1927. a. kirjutas Saar segakoorilaulu "Lindude laul", mille tekst (autor J. Oro) koosneb ainult järeleaimatud linnuhäälitsustest: "Liiri, lõõri, sirts, sirts, sirr!" jne. See laul on loodud virtuoosliku meisterlikkusega. Selle väljendusvahendid on kuidagi tuttavad ja ürgselt lihtsad, rahvalaululikud. See laul sai suure menu osaliseks. Samal aastal sündis Mart ja Liisi Saarel poeg Ülo. 1928. aastal otsustas helilooja abikaasa siirduda Ameerikasse, et oma perekonna tulevik majanduslikult kindlamale alusele rajada. Ta leidis endale seal tööd meditsiiniõena. Ta palus mehel koos lastega enda juurde Ameerikasse tulla, aga Mart Saar ei tahtnud minna. Tajudes, et M. Saar on Ameerikasse sõidu suhtes eitaval seisukohal, astus Liisi samme, et vähemalt tütar Heli ühineks temaga
suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Ja neid on palju. Tekstideks kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise. 1927. a. kirjutas Saar segakoorilaulu "Lindude laul", mille tekst (autor J. Oro) koosneb ainult järeleaimatud linnuhäälitsustest: "Liiri, lõõri, sirts, sirts, sirr!" jne. See laul on loodud virtuoosliku meisterlikkusega. Selle väljendusvahendid on kuidagi tuttavad ja ürgselt lihtsad, rahvalaululikud. See laul sai suure menu osaliseks. 1927. aastal sündis Mart ja Liisi Saarel poeg Ülo. 1928. aastal otsustas helilooja abikaasa siirduda Ameerikasse, et oma perekonna tulevik majanduslikult kindlamale alusele rajada. Ta leidis endale seal tööd meditsiiniõena. Ta palus mehel koos lastega enda juurde Ameerikasse tulla, aga Mart Saar ei tahtnud minna. Tajudes, et M. Saar on Ameerikasse sõidu suhtes eitaval seisukohal, astus Liisi samme, et vähemalt tütar Heli ühineks temaga
Esimene luulekogu ,,Tolm ja tuli" (1936) Alveri kujutlusmaailmas on esik luulekogus seoseid Niezche maailmaga. Alver seab esteetilise primaarsema. Esteetika ja kunst on suurem kui loodus. Kunst on midagi, mis on püha ja ülim ning võiks valitseda kõike muud. Kunstikummarduslik suhe, mis noorel- eestil ja ka Siurul olnud. Muutused peale esikkogu: dekadentslikkus väheneb, peegeldab loodust vahetult sellisena, nagu kirjutamishetkel oli. 1940ndatel katsetab parallelismi kasutamine luules (rahvalaululikud võtted). See on uue algus, kuid samas see muutus jääb pooleli. Teine periood 1940ndate keskele. Kolmas periood on vaikimine 1940ndate II pool ja 1950ndad. Neljas periood 1960ndad: ,,Tähetund" (1966) valikkogu ja uudiskogu ühekorraga. Ka uut luulet järgmistes ,,Eluhelbed" (1971) uudiskogu, ,,Lendav linn" (1979) esinduslikum valikkogu. Tagasituleku periood on 1960ndate keskpaik kuni 1970ndate lõpp. Kõige viimane periood