röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada. Niiviisi muutusid nad küll varsti ise germaanlaste sõltlasteks, sest lõpuks oli suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. Roomaga suhtlemine tutvustas germaanlastele rooma kultuuri ja ristiusku ning koos sellega hakkas taanduma nende rahvakunst. Nende rahvakunstil on sarnasusi rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka ende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Sagedasti kujutati metsikuid fantastilisi loome või linde. Nad tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi.
ja Tantsupeo SA, mille asutasid Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Rahvakunst on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade vormis, kus materjalina on kasutuses villa, puitu, savi, kivi jne. Helmi Üprus on kirjutanud: Tugeva säilitamise tendentsi kõrval ei ole rahvakunst oma arengu pikkade sajandite kestel seisnud mingis isoleerituses....Rahvakunstil on olnud pidevalt vahendajaid ning kokkupuuteid teiste sotsiaalsete kihtide, naaberkultuuride, kunstistiilide üldise arengukäiguga (Üprus 1969). Näiteks Eesti triibuseelikud on mõjutatud ampiirist. Põhja-Eesti lilltikandid on saanud mõjutusi baroki, rokokoo ja klassitsismi eri etappidest. Seal nähakse isegi katoliikliku Hispaania tikandikunsti sugemeid. Arvatakse ka, et Muhu pruuditanu kuju võis tulla piiskopi mitrast (Pütsep. 1991:11-12).
Seal on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. idastiili. Loomastiil levis ka rahvaste hulgas, kes elasid Euroopa metsavööndis. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaanlaste rahvakunstil oli sarnasust rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka nende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstaktsete (geomeetriliste) ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Milliseid kunstialasid nad eelistasid? Sküüdid kasutasid reljeefkunsti. Paljud leiud esindavad rändrahvaste seas populaarset loomastiili. Kulda ja hõbedat kasutati filigraantehnikas
annaabi.ee 
