510-30 eKr oli tegemist vabariigiga. Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest. Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid. Nobiliteet – jõukad roomlased Plebeid – jäi samaks Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe. Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid. Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga. 1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu. 2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus. 3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid.
Spartas oli meeste ühiskond. 30- aastaselt saadi täiskasvanuks. Siis said mehed õiguse omada vara ja abielluda. Keskmine eluiga oli 40-50 a. 40-aastased ja vanemad olid juba raugad. Spartalastel oli ainuõigus omada kinnisvara. Sealne piirkond oli teraviljakasvatuse ala. Ise nad põlde ei harinud. Peamiselt kasvatati nisu. Gerontide nõukogu seal olid mehed üle 40. eluaasta. Neil oli õigus otsustada kõiki tähtsamaid otsuseid (nt. otsustasid nad spartiaatide elu üle). Otsustati koos Rahvakoosolekuga, kuhu võisid kuuluda üle 30. aastased mehed. Otsustamisel varjas Gerontide nõukogu ennast sirmi taha, et nad ei näeks, mis saalis toimus. Küsimus pandi rahvakoosolekul hääletusele ja nõukogu kuulas, kui kõvasti karjutakse. Nii toimus nt. ka ametnike valimine. Sõdurite kasvatamine oli põhiline. Sparta armee oli Antiik-Kreeka kõige täiuslikum. Spartalased olid Kreeka kõige professionaalsemad sõjamehed. Mehi koolitati 10 a enne, kui nad vaenlase vastu võidelda said (10.-20
võlatingimusi, ja olevat seatud selge ülem piir ager publicuse eraviisilisele kasutamisele, pandi piir rikaste perekondade patriitside eravalduste suurenemisele riigivalduste arvel. Kolmandaks, päriselt esimest korda lubati plebeidel pääseda konsuli ametisse. 2 saj ja 3 saj algusel, kõik piirangud tühistati, lõpptulemus see et 287 seadusega otsustati et plebeide koosoleku otsustel pidi olema seadusandlik jõud. Plebeide koosolek kasvas kokku ühe tüübi rahvakoosolekuga, seal hakkasid käima ka patriitsid. (Lex hortensia- seadus). Plebeid ja patriitsid olid saanud samaõiguslikuks rooma kodanikeks. Samas see ei tähendanud demokraatia algust. Plebeide hulgas oli selgelt esile tõusnud rikas ja mõjukas grupp, kelle liikmed oldi pääsenud kõrgematesse ametitesse.ja see tähendas et rikka plebeid ja patriitsid sulasid ühte, rooma järg-järgult suurenevaks ülemkihiks rooma nobiliteet. Erinevad suguvõsad, kaks haru võis ka olla mõlemast.
annaabi.ee 
