· 1922.a. sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. · järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. · neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. · 1930.-1939.a., kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (näiteks Idapakti idee) ja NSVL lähenes mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. · Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas
1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. · reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: o sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. o neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930´aastatel: · 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu · Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: · alustati Punaarmee moderniseerimist; · NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-
parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. · reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930´aastatel: · 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu · Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: D) alustati Punaarmee moderniseerimist; E) NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939