Ida- Berliinis ja teistes linnades sõitsid tänavatele Nõukogude tankid. Surma sai ligi kolmsada inimest, vangistati tuhandeid. See oli esimene massiväljaastumine Ida- Euroopa sotsialismimaades Moskva surve vastu. Järgnesid Ungari (1956), Tsehhoslovakkia(1968), Poola... Sisepoliitika SDV kõrgeim riigivõimuorgan oli Rahvakoda (Volkskammer). Rahvakoda valis Riiginõukogu, mis täidab Rahvakoja otsuseid ning esindas riiki rahvusvahelis-õiguslikes suhetes. Nõukogu eesotsas oli Ulbricht, kellest lähtusid kõik otsused ja keda omakorda käsutas Moskva. Sotsialistliku liikumise peaeesmärk oli riigi kodanike kaasamine sotsialismi ehitamisele ja neis sotsialistlikku teadlikkuse kasvatamine. Vormiliselt kehtis SDV-s samuti mitmeparteisüsteem nagu Lääne- Saksamaalgi. Parlamendis, Rahvakojas oli parteisid isegi rohkem kui Bundestagis, lisaks kommuniste
a põhiseadus.Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile.(Rahvakoda ja Osariikide nõukogu) ja riigipeale.Presidendi valib viieks aastaks valijameeste kolleegium,mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadusandlike kogude liikmeist.Rahvakoda valitakse otsestel ja üldistel valimistel samuti viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub täidesaatev võim Ministrite Nõukogule ja kubernerile;kubernereid määrab ametisse president. Kohtusüsteem on jagunenud kolmeks osaks:Ülemkohus,21 kõrgkohtut ja palju väiksemaid kohtumajasid. India rahvussümbolid: lind - India paabulind sport - maahoki loom Bengali tiger hümn Jana Gana Mana lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka
territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jagune Osariikide Koda ja Rahvakoda. Seaduseelnõusid algatab Rahvakoda, kuid nende jõustumiseks on vajalik mõlema koja heakskiit. Valitsusjuht on peaminister, kelle määrab Rahvakoja enamuspartei või koalitsiooni ettepanekul president. Kehtib 1950.a. põhiseadus, mida on korduvalt parandatud. Rahvaarvu järgi on India Hiina järel teisel kohal maailmas ning rahvaarvu absoluutse juurdekasvu poolest 1. kohal. 1952 aastast soovitatud pereplaneerimisekava elluviimine on usuliste tõekspidamiste ja kultuuritavade tõttu raske. Keskmine asustustihedus on 394 in/km2, tihedus on suurem Induse-Gangese ja rannikumadalikel ning väiksem Thari kõrbes ning
annaabi.ee 
