on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I astme kohtute esimeeste puhul. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus tegutsevad 19 riigikohtunikku. Õiguse mõistmine riigikohtus: · Kassatsioonimenetlus · Teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine kui on ilmnenud uued asjaolud · Põhiseaduslikkuse järelevalve (eraldi kolleegium).
Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab
Distsiplinaarkaristused noomitus; rahatrahv; ametist tagandamine. Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja aukohtul. Erinevate riikide kohtusüsteemid Vandekohtud: vandekohtunikud üldiselt karistusi ei määra; Rahvakohtunikud tegutsevad vandekohtunikega kõrvuti jääb mulje, et rahvakohtunikud on vandekohtunikele nõuandjad. Miks on vaja rahvakohtunikke? Nt raskete otsuste tegemisel (eluaegne vangistus) aitavad otsustamise kergemaks teha. Kas rahvakohtunike kasutamine aitab kaasa ja annab õigusemõistmise tavaliste inimeste kätte? Kui inimesed tunnevad, et õigusemõistmine on nende käes, siis ka usaldatakse seda süsteemi rohkem. Kas rahvakohtunikud (2 rahvakohtunikku) saavad teha otsust, mis erineb vandekohtuniku (1 kohtunik) seisukohast? Kui 2 rahvakohtunikku on üksmeelel ja
siis on menetlusliku ärakuulamise rikkumine. Aga kui tõlgi tasu nõutaks sisse eesti keelt rääkivalt isikult? Kui aga kõik saavad aru, siis ringkond tühistama ei hakka. Sest alust nagu väga pole. 11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004. a kohtuistungil osalesid rahvakohtunikud, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Rahvakohtunikke nõutakse, aga seadus menetluse toimumise ajal peab neid ka ette nägema. Kuna uues seaduses nt ei ole enam neid, siis ei pea. võimalik 2 vastandlikku seisukohta milleks on rahvakohtunikud? et oleks kollegiaalne arutamine ja rahvale lähemal mida teha siis, kui oleks olnud 1 asemel 3? o riigi ja rahva raha raiskamine, kui siis tühistada ja tagasi saata o 3 pead on parem kui 1 pea, st ei riku õigusi, vaid annab suuremad õigused
annaabi.ee 
