kirjutama järest rohkem ja seetõttu ka järjest enam lühendeid kasutama. Pärgamenti sai uuesti kasutada, kui vana tekst maha nühiti. Seda nimetatakse PALIMPSES: korduvalt kasutatud pärgament. TOPOS: mõttekirjelduse skeem, mis korudb teosest teosesse. Kuningas- vapper, pagan-nurjatu, rüütel-õilis jne. Kirjutamine oli vaimulike amet ning nemad lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. 13-14. Sajandi tekstid on põhiliselt vaimulike poolest kirja pandud. Rahvakeelsele kirjandusele üleminek tuli esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood olid rahvakeelsed. Ürikute probleem on see, et nad kajastavad kuidas minevik pidi olema ,aga küsimus on, kas see päriselt ka nii oli? 1 12. sajandil kasvas kirja kasutamine ’Ristirahva vaenlased’Keeled, murded ja rahvastevaheline kommunikatsioon. Kaasaja ja ajaloo mõistmine, ideed maailmariikidest ja maailmaajastutest.
teesi, milles ta eelkõige kritiseeris indulgentside müüki. Lutheri arvates sai õndsaks ainult usu kaudu. Ainsaks usuliste tõdede allikaks pidas ta Piiblit, mida pidi saama lugeda ka rahvakeeles. Varjates ennast tagakiusamise eest Saksimaa kuurvürsti Friedich III Targa eestkoste all Wartburgi lossis tõlkis Luther Piibli saksa keelde, pannes sellega ka aluse saksa kirjakeele kujunemisele. Senise ladinakeelse jumalateenistuse asemel pidi toimuma üleminek rahvakeelsele jumalateenistusele. Sakramentidest ehk Jumala armu vahendamistalitustest jäeti alles vaid kaks- ristimine ja armulaud. Paavst Leo X heitis Lutheri ketserlike vaadete tõttu kirikust välja. 1521 kaitses M.Luther oma vaateid Wormsi riigipäeval keisri ees. Kuna ta ka seal oma vaateid keeldus muutmast, kuulutas ilmalik võim ta väljaspool seadust olevaks. Tema kaitseks astusid välja Põhja-Saksamaa ilmalikud valitsejad, kes
küsimustele vastamine. Sõnad, jutustused, jutustus sündmustest. Faktiline näiteks kiri, mis saadeti. Fiktiivne jutustus sündmustest, mis leidsid aset enam vähem nii. Normatiivne tekst kui palju normi sisaldab? Keskajal kirjutamine vaimuliku töö. 13. - 14. sajandi tekstid põhiliselt vaimulike poolt kirjapandud, ladina keeles. Lugeja tunneb Piibli konteksti sama hästi kui tekstide kirjutaja. Üleminek rahvakeelsele kirjandusele esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood rahvakeelsed. Hiliskeskajal "idiote"-de jaoks kirjandus, "idiote" on see, kes pole kirjakunsti pühendatud. Iglesia ehk ristirahvas, kogudus. Hiliskeskajal vaimulikuks ka linnakodanikud, mitte ainult aadlid nagu varem. 2 Kirjalikud allikad: 1. Historigraafilised vahendab sündmusi, näitab kuidas neid sündmusi väärtustati. Vahendavad fakte, mis peaks olema tõde