2. Rahulolematus · Majanduskriis · Enamarenenud piirkond, tagurlikud seadused · Mõisnike surve · Vene-jaapani sõda 1904-1905, suutmatus sõda võita · Isevalitsus · 9 jaanuar verine pühapäev vallandub revolutsioon 3. Nõudmised · Esialgu majanduslikud nõudmised · Veebruar Nikolai II määrus (koosoleku- ja ettepanekute vabadus) · "Uudised": rahvaesindusorgani valimised, meeste ja naiste valimisõigused, autonoomia mittevene piirkondadele · "postimees" : valimisõigus, vägivallatus, eesti keelele suuremad õigused · "teataja" : selge seisukoht puudus · a/ü, märgukirjad maal, (aadli eesõiguste kaotamine, õiglasemad maamüügi- ja renditingimused) 1 4. Ülestõus · Sügis rahutu · Ülevenemaaline üldstreik 13
kutsus üles looma õiglasemat, sotsialistlikku ühiskonda 1905.a. revolutsioon Eestis · Algus 12.jaan, tööliste solidaarsusstreik 9.jaan toimunud Verise Pühapäeva järel. · 1905.a. pidev streikide jada · Peeti sadu rahvakoosolekuid · koostati ja saadeti ära hulgaliselt palve-ja märgukirju · toimus kokkupõrkeid politsei ning sõduritega 1905.a. revolutsioon Eestis Uudiste programm - kõige radikaalsem. · Vajalikuks peeti ülemaalise rahvaesindusorgani valimist · meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist · ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele 1905.a. revolutsioon Eestis Postimees oli vaoshoitum. · astus teravalt välja vägivallatsemise vastu · taotles üldist valimisõigust · eesti keele kasutusala laiendamist 1905.a. revolutsioon Eestis Teataja · taotles otsustavat maareformi · rahvaesinduse kokkukutsumist 1905.a. revolutsioon Eestis · Oktoober- algab üldstreik · 16. Oktoobri veresaun
Vaikival ajastul oli ajalehtede uputus. Riik sekkus majandusse, luuakse riiklikud aktsiaseltsid, kaob tööpuudus ja Eesti muutub tööstusriigiks. Rahvas on riigiga rahul. 1934 – Haridusreform. Vähendatakse keskkoolides õppijate arvu, piiratakse ülikolidesse sisse saamist, ülikoolide õppemaksu tõstetakse. 1935 – likvideeritakse vapside liikumine ja partei. Keelustati Parteid, aga häälekandjad jäid. 1936 – viiakse läbi rahvaesindusorgani valimised. Moodustatakse Rahvuskogu, millele antakse ülesanne töötada välja III Põhiseadus. 1937 – valmib III Põhiseadus, mis hakkab kehtima 1938. 5-ks aastaks valitakse Riigivolikogu. Riiginõukogu on määratud. Riigivanem e president on rahva poolt valitud. 1939. a valitakse esimene Eesti president – K.Päts. Kokku tuleb VI riigikogu. Välispoliitika Kui 20ndatel oli eeskujuks Inglismaa, siis 30ndatel eelistati parandada suhteid Saksamaaga. 1932
mõisnike vastu. Rahulolematus mujal kasvas samuti ja puhkes Vene-Jaapani sõda (1904-1905). See raskendas olusid ja saadeti ka eesti mehi sõtta. 9 jan 1905 toimus Peterburis tööliste rahumeelne demonstratsioon, mille pihta sõdurid tule avasid. Sellest kujunes ohvriterikas sündmus, mida hakati kutsuma Veriseks Pühapäevaks. See sündmus vallandas Vene impeeriumis revolutsiooni. NÕUDMISED. 16. Veebruaril avaldas ajaleht ,,Uudised" poliitilise programmi, kus peeti vajalikuks ülemaalise rahvaesindusorgani valimist, meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist, ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele. Tartu ,,Postimees" rõhutas samuti üldise valimisõiguse sisseviimist, ent manitses samal ajal rahvast vägivallast hoiduma. Küllalt ettevaatlikult hakati Tallinnas kevadiste-suviste streikide käigus väljendama isevalitsusliku riigikorra muutmise mõtet. ÜLESTÕUS. 13. Okt algas Moskvas streik, millega ühines päev hiljem ka Eesti, nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist ning
aktiivsus. Sotsialistide aktiivne teatajaskond koosnes enamasti vene üliõpilastest Eestis kellel miski polnud püha peale piiritu vabaduse Kõige selle tagajärjeks oli revolutsioon Venemaal. 1905. aasta revolutsioon Eestis Revolutsiooni põhjusteks oli Venemaa majanduse kriis 1900-1903, Venemaa lüüasaammine Vene-Jaapani sõjas ja tööliskonna raske olukord. Peamised nõudmised olid: ülemaalise rahvaesindusorgani valimised, meeste ja naiste võrdse valimisõiguse andmine, eesti keele laiemat kasutusala, õigust osaleda maaomavalitsuse töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi- ja rendilepinguid, sõna-, trüki- ja koosolekuvabadust ning isikupuutumatust. Ülestõusu protsess algas 9. jaanuaril Verise pühapäevaga. 13. oktoobril algas Moskvas raudteelaste sterik mis levis lainena üle Vene riigi. Järgmisel päval liitus ka Eesti. 15
a valitud Asutav Kogu (AK) ja Rahvuskogu (RK). 2) mittesuveräänne Asutav Kogu saab eelnõu üksnes välj atöötada, aga mitte vastu võtta. Sellisel juhul võtab PS-e vastu kas rahvas referendumil või halvemal juhul parlament. 1991.a moodustatud PS Assamblee oli mittesuveräänne asutav kogu. PS-e või välja töötada ja vastu võtta ka parlament oma tavaliste ülesannete kõrval. Tuntakse ka PS-e vastuvõtmise muid mooduseid. Üheks ajaloost tuntud võimaluseks oli leping monarhi ja rahvaesindusorgani vahel. (nt Briti K-line akt 1689.a - Bill of rights; 19.saj alguses Wettenbergi Kn). Lepinguline K-i vastuvõtmine ei ole ajalukku kadunud. EL-i PS-liku lepingu vastuvõtmine oli kavandatud just lepingulises vormis, sest taolise K-lise akti, mille osaks on liikmesriigid, vastuvõtmiseks ei ole ühtegi muud juriidilist vormi, kui välislepingute sõlmimise vorm. Selline vorm aga ei saa kuidagi mõjutada nähtuse enese formaalset ja juriidilist kuju/sisu.
annaabi.ee 
