hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud • Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Valimisringkonnad (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Valimisringkond nr 1 9 mandaati
riigiametnikud, esindab Meie riiki rahvusvahelistes organisatsioonidest. Ka vabariigi Valitsuse moodustamine ning selle püsimine sõltub Riigikogu usaldusest. Riigikogu on ühekojaline parlament, milles on 101 liiget, kes valitakse Eesti kodanike poolt iga nelja aasta tagant, märtsikuu esimesel pühapäeval, vabadel valimistel. Õigus valida on kõiki teovõimelistele, üle 18-aastastele kodanikele, kes ei kanna vanglakaristust. Kui soovid kanditeerida rahvaesindajaks, siis tingimused on samad, kuid vanust peab olema 21 eluaastata. Parlamendi ülesanded o algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. o kuivõrd p. on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid o parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107 Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku:
saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. 3.3 Kellel on õigus valida ja olla valitud •Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. •Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. 3.4 Kuidas mandaadid jaotatakse? •Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks