moodustada Asutavas Kogus välisasjade komisjoni AK informeerimine välispol. olukorrast ja VM tutvustamine parlamendi vaadetega. 25. sept hakkas see tööle, sinna kuulus nii Poska kui ka Tõnisson. Põhiprobleemiks tõusis rahutegemise küsimus. 1920. aastatele iseloomulik parlamendi väliskomisjoni suur roll, kus arutati läbi tulevaste saadikute kandidatuur ning kus ja kellega milliseid lepinguid sõlmida. 1919 nov sai välisministriks Ado Birk. Välisministeerium oli 1919 rahvaerakondlaste alluvuses enamasti. Struktuurimuudatused VM hakkas sisuliselt tööle pärast Tartu rahu. Tekkis võimalus suhtluseks N. Venemaaga, muututi iseseisvamaks. Saadi tunnustus N.Venemaalt de jure ja loodi ametlikud diplomaatilised suhted. Välisministeeriumi poliitika osakond jagati lääne ja ida osakonnaks ja 1920. teisel poolel eraldati spets. Vene osakond. Lääneosakond jagati Lääne ja Kesk-Euroopa osakonnaks jt suured reformid, mis said 1921-1922 teravaid rünnakuid ajakirjanduses
Ei tahetud, et valitsus koosneks ainult vasakpoolsetest, sest siepoliitiliselt oli selge, et valimiseelsetest lubadustest minnakse üsna kaugele, enne oli vaja sõja võitmisele mõelda. Senise AV kursi jätkamine tõrjuks poolehoidjad vasakutest eemale. Teine põhjus oli välispoliitiline. Öeldi, et valitsuses on palju enamlasi. Kaks kõige rohkem hääli saanud erakondi olid vasakud. Pärast mõningaid kaalumisi loodi Sotsdemide, tööerakonna ja rahvaerakondlaste koalitsioon. Otto Strandmani I valitsus. Päris võrdsed koalitisoonierakonnad ei olnud. Rahvaerakond sai kõigest 2 ministrikohta, kui ülejäänud kaks erakonda said kumbki 5. Koalitsioonis algusest peale sisepinged, mis aja jätkudes üha süvenesid. Rahvaerakond ei olnud rahul, et talle jäetud nii marginaalne roll. Küsimus, kuidas teostada agraarreformi. Seisukohad läksid selles osas väga lahku. Skandaalid Aleksander Oinas 1919 suvel teatas Eestis
vabrikutes alanud suur streikide laine maj tingimuste pärast, hakkas üle-eestiliseks muutuma ja lisaks hakati ka valitsust sppdistaMA). Teine probleem Loodearmeega – neilt võeti relvad kläest. Kolmas probleem – kohe tegevuse alguses langetas Tõnisson otsuse – Eesti läheb Nõuk Venemaaga separaatrahu läbirääkimistele. Tõnissoni valitsus suutis üsna edukalt võimu teostada. Halvenesid suhted Tööerakondlaste ja Rahvaerakondlaste vahel. Strandmani ja Tõnissoni vahelised teravad vastuolud. Valitsusele sai aga saatuslikuks hoopis muu. R Rahvas sotsdemides üsna pettunud. 2.07.1920 – otsustasid , et nemad enam kodanlikus valitsuses koostööd ei tee, sotsdem partei läheb opositsiooni. Tõnissoni valitsusel ei jäänud muud üle kui tagasi astuda. Järekordne valitsuskriis kujunes üsna keerukaks. Taas streigid suuremates tööstusev-tes. Uue valitsuse loomisele eelne Aado Birgi valitsuse moodustamine
annaabi.ee 
