tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat, paberit ning puuvilju. Iseloomusta olukorda Eestis pärast Põhjasõda Eesti pakkus pärast Põhjasõda väga kurba pilti. Alles 18.sajandi keskpaigaks jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. Sajandi lõpuks oli Eesti elanike arv juba üle 500 000. Baltisakasa aadli piiramatu võimuga suruti alla talurahva õigusi. Teisalt aitas Balti erikord säilitada maa kultuurilist omapära, äilitas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu 18. sajandi põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Seadustati
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused
Vaadates jooniseid 12 ja 13 näeme, et kui 90ndatel läks alusjuurdekasv iga aastaga järjest negatiivsemaks, siis alates aastat 2000 näeme esimest korda, et alusjuurdekasvu negatiivne kasv hakkab aeglustuma ning kuigi elanike arv endiselt väheneb, siis on selgelt näha, et nii Tallinnas kui ka Tartus jääb vähenemine järjest väiksemaks. Samas selleni, et absoluutne alusjuurdekasv ükskord ka positiivseks muutuks, mis tähendaks taaskord 1990nda aastal olnud rahvaarvuni küündimist, on veel ees väga pikk maa. Vähemalt annab viimaste aastate positiivne absoluutne aheljuurdekasv selleks kindlasti lootust. Igatahes on jällegi on mõlema linna rahvaarvu muutust iseloomustavad graafikud ilmselgelt väga sarnased. Joonis 12. 13 Joonis 13. Aheljuurdekasvutempo näitab, kuidas suuruse väärtus on muutunud, võrreldes perioodi algusega. Näiteks on selgelt näha, et suurim rahvaarvu vähenemine toimus
annaabi.ee 
