-Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine II maailmasõja tähtsamad lahingud Vt. lahingute tabelit Igapäevaelu II maailmasõja ajal -puudus igapäevakaupadest -kehtestati enamikes riikides kaardisüsteem -tsiviilelanikud hakkasid tarbekaupu hankima sõjaväelastelt -paljud luksuskaubad kadusid tootmisest -ersatskaubad -naised tööle -ameerika filmid levisid üle maailma Nürnbergi protsess 1945-1946 4 võitjariigi kohtunikud 24 süüdlast Süüdistused (rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod) II maailmasõja tagajärjed 60 miljonit hukkunut Riigipiiride muutumine Kommunismi levik -Euroopa lõhestumine
asutamiskonverentsi aeg. Arutatakse sõjajärgset maailmakorda. Eestil kadus ära võimalus iseseisvumiseks. Potsdami konverents 1945, II MS võitjariigid USA(Harry Truman), NSVL (Stalin) ja SB (Churchill). Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. Esitati Jaapanile ultimatum tingimusteta kapituleerumise nõudega. Saksamaa jaotati 4ks tsooniks. Berliin samuti. Lepiti kokku Nürnbergi kohtuprotsessi toimumisaeg. Nürnbergi protsess 1945-1946, 24 süüalust. Süüdistused: rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Linn ei valitud juhuslikult seal sündis natsionaalsotsialism ja tol momendil kuulus USA tsooni (Saksamaa oli jaotatud 4ks). Suur põgenemine Eestist 1944, põgeneti läände, põgeneti Eesti territooriumile tungiva Punaarmee eest, ligi 80k inimest, lahkus palju haritlasi, kellest Eestile oleks kasu olnud Wannsee konverents 1942, eesmärgiks oli juudiküsimuse lõplik lahendamine.
ÜRO heakskiidul Vaidluste lahendamise meetodid n Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad) n Läbirääkimised n Head teened n Vahendus n Uurimine n Lepitus (lepitusmenetlus) n Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad) n Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus n Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus ÜRO jõu kasutamisest (1970) n Agressioonisõjad on rahuvastased kuriteod n Riigid ei tohi kasutada jõudu ega ähvardada jõu kasutamisega piiride rikkumise eesmärgil n Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist hõlmavatest repressaalidest n Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste enesemääramisõiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgil n Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide korraldamisest, neis osalemisest, abistamisest või õhutamisest