Rootsis on väljakujunenud selgelt neutraliteet ja rahupoliitikat toetav avalik arvamus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud hoiduda mõlemast maailmasõjast ja sõjakahjude puudumine on olnud Rootsi majandusarengut ning heaoluriiki soodustavaks teguriks. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses. Rootsi on seal omandanud rahuvahendaja ja läbirääkija rolli. (Rolenc 2013: 11) Neutraliteedipoliitika ei tähenda seda, et Rootsi ja Soome ei teeks teiste riikidega kaitsepoliitilist koostööd. Rootsi puhul on see edukalt toimunud läbi bilateraalse koostöö teiste riikidega, sh USA-ga. Rootsi on teinud koostööd ka NATOga osaledes programmis Partnerlus Rahu Nimel (Andersson 2013). Kui vaadata Soome ja Rootsi neutraliteedi tulevikku, siis võib arvata, et Rootsi puhul
! Etenduse kommunikatsioonitüüp. Propagandist kui kanal Kontekst(sh keskkond ning müra) Sõnum ja kood ühendavad kaht kommunikatsiooniakti osalist: adressanti ja adresaati. Sõnumi saatja autoriteet Sõnumi saaja publik KOMPETENTSUS on autoriteetsus, mille annab tunnustatud asjatundlikkus. KONFLIKT on intriigi abil vastasleeris esilekutsutud lahkarvamustel püsiv lahendusteta pingeseisund, mida saab lahendada vaid väljaspoolt tulija (rahuvahendaja) INFORMATSIOON Informatsioon on propagandasõnumi konkreetne sisu. Eristada võib kaht liiki informatsiooni: 1.Ratsionaalne (mõistuspärane) informatsioon, 2.Emotsionaalne informatsioon (fastsinatsioon) Fastsinatsioon ei ole informatsiooniteooriaga hõlmatav, mistõttu oleks õigem komplementaarsete terminitena kasutada ,,informatsiooni" ja ,,fastsinatsiooni". Informatsiooni töötleb inimpsüühika assotsiatsioonide (kujutluste-, mõistetevaheline seos),
Lisaks teevad nad otsesemalt koostööd partnerriikidega ja NATO-ga. Rootsi on rohkem sõjavastane ning üritab pigem edendada koostööd ning suunata riike lahendama probleeme sõnaliselt ja lepinguliselt kui relvadega. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses, on seal omandanud rahuvahendaja ja läbirääkija rolli(Rolenc, lk11). Teine erinevuse aspekt seisneb aktiivsuses ja välispoliitilises agendas. Rootsi on pigem koostöö edendaja ja nõuandja. Ei ole selgelt ja suurt visiooni, mida maailmas suurelt levitada, lisaks puudub ka suurem missioon välispoliitikas. Pigem tegutseb üldiste huvide eest maailmas. Lisaks on viimasel ajal tõusnud esile ka iseseisvuskaitse aspekt, seoses Venemaa aktiviseerumisega viimasel 10 aastal nii Gruusias kui ka Ukrainas. Rootsi välispoliitika
annaabi.ee 
