Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokk- maalikunstis kasutati erksaid värve, kujutati ülikuid või Piibli tegelasi rahututes poosides. (Bernini, Peetruse kiriku esine väljak; Rembrandt, "Öine vahtkond"). Rokokoo (1730-1780) arenes välja barokist ja oli selgelt õukonna ja aadli kunst. Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal)
jõudnud kaugemale hiigelsuure savimudeli faasist. Umbes 1495. aasta paiku alustas Leonardo oma järgmist kuulsat teost ,,Püha õhtusöömaaeg". See maal oli renessansiaja üks mõjukamaid teoseid. 1503. aastal alustatud ,,Mona Lisa", mille Leonardo viis Prantsusmaale, on peetud esimeseks tänapäevaseks portreeks. Täiuslik tehnika, millega maali tonaalsus ja värvid on tervikuks sulatatud ja selle tulemusena tekkis müstiline isikupära olid erakordsed. Leonardo viimased eluaastad möödusid rahututes otsingutes. Ta maalis vähe, kuid tegutses jätkuvalt oma paljudel teistel huvialadel, jõudes 1508. aastal taas Milanosse. Teateid on mitmetest skulptuuriplaanidest, kuid ühtegi autentset Leonardo loodud skulptuuri pole säilinud. Samuti ei ehitanud ta ühtegi hoonet, kuigi valmistas juba varasest east alates teoreetilisi hoonete plaane ja püstprojektsioone. Lapsepõlv Leonardo sündis kuulsast notarisuguvõsast pärit Ser Piero Antonio (25a) ja külatüdruk Caterina (16a) vallaspojana 15
,,Öö" ja ,,Päev" ning ,,Hommik" ja ,,Õhtu" Maalikunstis on Michelangelo suurimaks tööks Sixtuse kabeli kaunistamine Roomas, Vatikanis. Vararenessansi kunstnike seinamaalidega kaunistatud ruumi lae kattis Michelangelo 9 pildiga Vanast Testamendist. Oma ainsa lõpetatud töö tegemiseks kulutas kunstnik neli aastat, mille jooksul maalis üksinda 350 figuuri! Paarkümmend aastat hiljem maalis Michelangelo sama kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes jõulistes vormides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloomus avaldub ka tema maalides inimesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vorm huvitab kunstnikku rohkem kui värv. Tema tahvelmaalidest võiks veel nimetada tondot (tondo ümarformaadis maal) ,,Püha perekond" Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntuim tema nimega seotud ehitis on Peetri kirik Roomas. · Raffael (1483-1520)
figuure ja gruppe. o Saksamaa Raamatustiil initsiaalid, pildileheküljed jm moodustavad lahutamatu terviku Trieri e Reichenau koolkond · Meistriteos kuulus Ada käsikiri Trieri linnaraamatukogus o Evangelistid kujutatud noortena, veidrates rahututes poosides, jõulised ja toored 4 · Karolingide skulptuur ja kunstkäsitöö o Plastika tähtsusetu Erandiks Karl Suure ratsakuju o Elevandiluu nikerduskunsti alased uuendused Käsikirjakaante näol Varakristlik ja bütsantsi mõju; loom- ja põimornamentika puudub
taganenud rahvast nähes täitub kirgliku vihaga. Medicite pere konna hauamonu m endile Firenzes val mis Michelangelol neli figuuri: ,, Öö" ja ,,Päev" ning ,,Hommik" ja ,,Õhtu". Maalikunstis on Michelangelo suuri maks tööks Sixtuse kabeli kaunistamine Roo mas. Paarküm m end aastat hilje m maalis Michelangelo sa ma kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes j õulistes vor mides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloo mus avaldub ka tema maalides ini mesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vor m huvitab kunstnikku rohke m kui v ärv. Te ma tahvel maalidest võiks veel ni m etada tondot (tondo ümarfor maadis maal). Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntui m te ma ni me ga seotud ehitis on Peetri kirik Roo mas. Raffael- Raffael kujutab har moonilisi, terviklikke ini mesi rahulikus ümbruses
annaabi.ee 
