· Isiksuse arengus rõhutab ta sünnipärast ärevustunnet- Kui laps sünnib, siis algab tema jaoks võitlus ellujäämise eest. Ta väidab, et ärevustunne ehk sünnipäerane rahutustunne ongi kõigis juba sünnimomendist alates. See ärevustunne muutub hiljem meie psüühika lahutamatuks sisemiseks osaks. Rahutus ja ärevus tekitavab soovi sellest vabaneda. Ükskõik, mida inimene teeb, praktiliselt kogu meie motivatsiooni aluseks on soov rahutustundest üle saada. Inimese tegevust juhivad kaks tendetsi: o Inimene püüab turavlisuse poole o Inimene vajab oma soove rahuldada Häda on selles et need kaks pole alati kooskõlas ja lähevad konflikti ja kui selline situatsioon tekib, tekivad inimestel neuroosid. Inimesed valivad erinevaid strateegiad kuidas olukorraga hakkama saada. · Tekib 3 erinevat isiksusetüüpi:
Tuntuim esindaja taanlanna Karen Horney, eriti oluline mõju feministidele. Tema põhimõisteteks olid: · sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), · neuroos ja · ideaalmina. Kui laps sünnib, tunneb ta end ebamugavalt, mis omakorda põhjustab rahutustunnet. See muutub hiljem inimese sisemiseks omaduseks. Hiljem näeme teatut sarnasust Lacani isiksuse frgmenteerumisega. Horney üldistab, et kõik, mida inimesed teevad, siia kuulub ka kultuur ja muud eneseväljendusviisid, on püüd vabaneda rahutustundest. Inimest juhivad kaks tendentsi: püüe ohutuse poole ning püüe rahuldada oma soove. Need võivad olla vastandlikud (soovide rahuldamine ei pruugi olla turvaline). Neuroosidest vabanemiseks peab inimene valima teatud käitumisstrateegia, millest tulenevad ka kolm neurootilist isikut: · järeleandlik tüüp - teiste inimeste poole vaatav. · Teistest inimestest eemale e sõltumatuse poole eemalehoidev tüüp. · Teiste inimeste vastu e agressiivsus agressiivne tüüp. %
Kui laps sünnib siia maailma, siis algab tema jaoks võitlus ellujäämise eest. See, mis oli enne sündi oli niivõrd erinev. Ta väidab, et see ärevustunne ehk sünnipärane rahutustunne ongi kõigis juba sünnimomendist alates. See ärevustunne muutub hiljem meie psüühika lahutamatuks sisemiseks osaks. Rahutus ja ärevus tekitavab soovi sellest vabaneda. Ükskõik, mida inimene teeb, praktiliselt kogu meie motivatsiooni aluseks on soov rahutustundest üle saada. Täpsemaks minnes ütleb Horney seda, et inimese käitumist juhivad ja suunavad põhiliselt kaks tendentsi. Me püüdleme alati turvalisuse ja ohutuse suunas. Teine on see, et inimene käitub ja püüdleb oma käitumises oma vajaduste, soovide rahuldamise suunas. Läbi oma käitumise püüab neid rahuldada. Need mõlemad on inimeses väga tugevasti esindatud, kuid probleem on selles, et need ei pruugi harmoonilises kooskõlas olla
annaabi.ee 
