valitsus oli selleks võimetu. Valitsus esitas lahkumispalve, mis kohe rahuldati. Jaan Tõnisson Rahvaerakond (18. november 1919 26. oktoober 1920); Koalitsioonivalitsus, kus eesotsas Rahvaerakond, järgnes Tööeraakond ja siis alles ESDTP. Maaliit ka Kristlik Erakond kuulutas, et jääb erapooletuks. 19. novembril 1919 kiitis valitsus heaks rahuläbirääkimiste taasalustamise ettepaneku ja 5. detsembril need Tartus algasidki. Deklaratsioon: Eesti iseseivuse eest seismine, rahusoov, eraalgatuse toetamine. Surve avaldamine äärmiste vaskpoolsete vastu. Tallinna tööliste streik suruti maha. Sõjaolukord aga nõudis sundrekvireerimist ja kitsendusi majandustegevuses. Kõik see viis alla J. Tõnissoni valitsuse naine nii kodanlike ringkondade kui ka tema ühe peamise toe Lõuna-Eesti taluperemeeste seas. Viimased heitsid ette koalitsioonis olemist sotsiaaldemokraatidega. Suures enamuses taluperehemehed lahkusid parteist. Ants Piip- Tööerakond (26. oktoober 1920 25
valitsus oli selleks võimetu. Valitsus esitas lahkumispalve, mis kohe rahuldati. Jaan Tõnisson – Rahvaerakond (18. november 1919 – 26. oktoober 1920); Koalitsioonivalitsus, kus eesotsas Rahvaerakond, järgnes Tööeraakond ja siis alles ESDTP. Maaliit ka Kristlik Erakond kuulutas, et jääb erapooletuks. 19. novembril 1919 kiitis valitsus heaks rahuläbirääkimiste taasalustamise ettepaneku ja 5. detsembril need Tartus algasidki. Deklaratsioon: Eesti iseseivuse eest seismine, rahusoov, eraalgatuse toetamine. Surve avaldamine äärmiste vaskpoolsete vastu. Tallinna tööliste streik suruti maha. Sõjaolukord aga nõudis sundrekvireerimist ja kitsendusi majandustegevuses. Kõik see viis alla J. Tõnissoni valitsuse naine nii kodanlike ringkondade kui ka tema ühe peamise toe – Lõuna-Eesti taluperemeeste seas. Viimased heitsid ette koalitsioonis olemist sotsiaaldemokraatidega. Suures enamuses taluperehemehed lahkusid parteist. Ants Piip- Tööerakond (26. oktoober 1920– 25
kuid enam ei tahetud võideta Venemaa pinnal, otsustas kindral Laidoner väed tagasi tõmmata. Pihkva oli kaotatud enamlastele. Rahumõtte esiletõus: Venemaa sammud rahu suunas, Eesti valitsuse dilemma, Entente'i seisukohad, Balti riikide konverents, Pihkva läbirääkimised: Venemaa valitsus soovis alustada Eestiga rahuläbirääkimisi, seetõttu punaarmee oli passiivne ja peatas pealetungi. Esimene enamlaste rahusoov oli ilmunud juba varem. Nii kinnitati ametlikus deklaratsioonis, et Vene valgekaartlaste vastu võitlev Punaarmee ei astu üle Eesti etnilise piiri, ning saadeti laiali Eesti Punaarmee ja Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu. Jaan Poska läbi telegrammi teatas Venemaale, et ta oli valmis pidada läbirääkimisi, tehakse seda Pihkvas. Otsustati, et ei tohi uskuda enamlaste lubadusi ja kui hakatakse sõlmima rahulepingut siis seda peab tegema teiste naaberriikide
annaabi.ee 
