juurde, ja me leiame, et see on hea. Lähemalt analüüsides näeme aga, et vihast saadud energia ja julgus on pime. On raske öelda, kas see energia on konstruktiivne või destruktiivne. Vahel, kui tärkab liiga suur viha, võib see viia enesehävituseni. Kui me oleme vihased, siis tunnevad seda nii inimesed kui ka loomad ja püüavad meid vältida. Kui me valame oma viha teiste peale välja, siis elame välja omaenda kannatusi. Peamine, mis eristab tavalisi emotsioone rahurikkuvatest on nende kognitiivne komponent. Hetkelisest nukrusest ei saa üleni halvavat südamevalu, kui me sellest kinni ei hoia ja negatiivseid mõtteid ja kujutluspilte ei lisa. Negatiivsed emotsioonid ei eksisteeri teistest nähtustest eraldiseisvalt, siin on oma osa ka esemetel ja sündmustel, millega kokku puutume. Nende allikaks ei ole üksnes vaenlased, vaid ka sõbrad ja kõige kallimad asjad, koguni meie ise. Seega negatiivsete emotsioonide vältimiseks, peaksime
võimalik sellisest loomulikkusest väljuda. Ühelt poolt sunnib selleks hirm surma ees ,teiseks oma materiaalse heaolu säilitamise vajadus. Loomuõiguse piiramatu pruukimine jõuab millalgi enesehävituseni. Mõistus käsib inimesel otsida rahu ja näitab kätte põhimõtted selle saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetab Hobbes loomuseaduseks. Loomuseadus sisaldab eneses norme: ● Rahu saavutamiseks tuleb inimestel loobuda kõigist rahurikkuvatest õigustest, pidada kinni kokkulepetest, näha teistest endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul. Loomulike instinktide ja ihade maha surumiseks on vajalikud relvajõud, mis annavad inimesele kindlustunde Seadusandjaks, mõõdupuuks jääb alati inimese mõistus. Hobbes andis riigile Piiblis kirjeldatud tohutuvõimsa koletise nime – Leviathan ja selle ainsaks ning esmaseks ülesandeks on rahu tagamine
tuleb looduse seaduse paljastada. Õigus ei saa olla midagi muud, kui kokkulepe selles, mis antud juhul on ühiskonnale kõige kasulikum. Õigus on võimu organisatsiooni instrument. N. Machiavelli- Inimene on halb ja tal peab olema hirm karistuse ees. Täielik väärtuste ümberhindamine- oma riik on ülim väärtus. T. Hobbes- Tema jaoks ei tähendanud loomuõigus normatiivset süsteemi, vaid igaühe esialgset piiramatut vabadust. Loomuseadus ütleb- Inimesel on vaja loobuda kõigist rahurikkuvatest õigustest. Kinni tuleb pidada kokkulepetest. Näha teistest endaga võrdseid. Lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul. B. De Spinoza- loomuõigus on inimese loomulik võim, mida saab piirata vaid teine võim. Võim ongi õigus. Riik on inimeste loomulike võimude summa. Riigi kõrgeim seadus on tema enese hinnang. J. Locke- Jõuab võimude lahususeni. J.J Rousseau- Poliitiline ideaal on rahvavõim. Rahvas ei saa oma suveräänsust kellelegi üle anda ega kinkida.
annaabi.ee 
