1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi
Est,Lat vene vähemus: OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöööorganisatsioon) töögrupp Est,Lat 1993-2001. Prioriteedid EL-s: konkurentsivõime tõstmine, teenuste vaba liikumine, IT, Idapartnerlus. 2007 Schengen. 2008 Lissaboni lepe PS. 2011 Eesti eurotsoonis, 2012 Euro. - NATO. Kardeti jääda ,,halli tsooni" Venemaa ja Lääne vahel, seega pürgiti NATO suunas. 1994 Balti riigid ühinesid NATO rahupartnerlusprogrammiga. 1998 Balti harta. 1990ndate teisel poolel lõid Balti riigid ühised sõjaväeasutused: jalaväepataljon, mereväeeskaader, õhutõrjesüsteem, Balti Kaitsekolledz. 2002 kutse NATO-ga liituda, 2004 liikmeks. Lat, Lit läksid üle elukutselisele sõjaväele. Suhted Venemaaga - USA survel lahkusid vene väed 1993 Lit, 1994 Lat, Est. Venemaa kritiseerib Balti riikides vene vähemuse kohtlemist ja ürtiab Balti riike näidata ebaadekvaatsetena, mistõttu viivtas ka piirilepetega
detsember vabaõhulavastuse „Circulus” eest. 19. Peterburis alustas taas tegevust eestlaste luterlik kogudus. detsember Eesti valitsus oli põhimõtteliselt nõus Venemaa ettepanekuga, et too viib oma 28. väeosad Eestist lõplikult välja 31. augustiks 1994, kuid pidas vajalikuks täpse detsember ajagraafiku koostamist; esmajärjekorras pidid lahkuma ründeväeosad. 1994 3. veebruar Eesti ühines NATO rahupartnerlusprogrammiga. Kirikukogu valis EELK peapiiskopiks senise Tallinna Püha Vaimu koguduse pastori 29. juuni Jaan Kiivit juuniori, kes õnnistati ametisse 31. oktoobril. EELK-sse kuulus ligikaudu 250 00 liiget, kellest 70 000 tasus regulaarselt ka liikmemaksu. Tallinnas toimus XXII üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu, kus esines kokku ligi 35 1.–3. juuli 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Moskvas allkirjastasid Eesti president L
annaabi.ee 
