Rahupartnerlusprogramm, kohandatuna iga riigi individuaalsetele vajadustele, pakub võomalusi praktiliseks koostööks paljudes erinevates valdkondades ja võimaldab osalejatel valida sellest programmist just nii palju või nii vähe, kui nende julgeolekuvajadused nõuavad. Tegevus ulatub sõjalistest õppustest ja õpikodadest seminaride ja koolituskursusteni. Erilist tähelepanu pannakse relvajõudude muutmisele läbipaistvamaks. Rahupartnerlusprogrammi abil saadud kogemused on andnud silmapaistva panuse selles osalenud riikidevahelisse koostöösse. 1997. aastal rajasid NATO ja Venemaa ning Ukraina ja NATO oma kahepoolse koostöö ametlikumale alusele see tähendab, NATO- Vene alaline ühisnõukogu ja NATO- Ukraina komisjon loodi julgeoleku küsimusi puudutavate regulaarsete konsultatsioonide ja arutelude soodustamiseks. Kohtumistel arutatud küsimused ulatuvad rahuvalvest Balkanil, kriiside lahendamisest ja massihävitusrelvade leviku
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership).
vägedega nii tulevases ühises kaitses kui rahuoperatsioonides. Eesti kaitsejõudude koostegutsemisvõimelisuse väljaarendamine ja NATO-ga liitumise ettevalmistamine toimub vastavalt NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogrammile (ANP). Programmi sõjaliste ja riigikaitseliste põhiülesannete täitmisel tuginetakse muu hulgas NATO-ga PfP planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PARP) raames kokku lepitud partnerluseesmärkidele (PG) ning rahupartnerlusprogrammi elementidele. 3. Totaalkaitse kontseptsioon Eesti riigikaitse aluseks on kogu ühiskonda haarav totaalkaitse, mis rahvusvaheliste struktuuridega integreerudes toetab ka Euro-Atlandi ruumi ühist kaitset. Totaalkaitse kujutab endast riigistruktuuride, omavalitsuste, kaitsejõudude ning kogu rahva vaimse, füüsilise, majandusliku ja muu potentsiaali alalist valmidust kriiside lahendamiseks ja kooskõlastatud ning ühendatud tegevust ohu või kallaletungi ärahoidmisel ja tõrjumisel ning
annaabi.ee 
